Lõpetuseks: “Teekond Magellani pilve” järelsõna

See lugu on mõeldud järelsõnana käsikirjale, mis võtab kokku meie 25 aastat kestnud (alates ajakirjast kuni saatusliku haiguseni ) kestnud loometee, on sisulises mõttes valmis ja ootab trüki- ja avaldamisvõimalust.

See oli pühapäeva 27. jaanuari hommikul, kui ma istusin kodus kirjutuslaua taga ja viimistlesin parajasti ühte projektitaotlust, sest järgmisel päeval oli selle esitamise tähtaeg. Väljas paistis eredalt päike, mis muutis päeva helgemaks. Siis tuli telefonile sõnum. Üks teekond oli otsa saanud ja raske haigus, mis progresseerus kiiresti, ühe hinge sellest maailmast välja saatnud. Vaid vähem kui viis aastat tagasi, 2014. aastal, tegime Tartus viimase intervjuu Rein Taageperaga, et sellega kogu sarjale punkt panna. Klassikalise intervjuude kogumiku väljaandmine ei tundunud enam põnev. Kuidagi arenes mõte kirjutada intervjuud, olgugi et erinevatest ajastutest ja erinevatest kontekstidest, üheks teksktiks kokku. Teatud mõttes on see aja- ja kultuurilooline ajarännak, mis annab hea ülevaate ühe rahva kulgemisest kõigi tema erinevate tahkudega ühe sajandi jooksul. Millegipärast kujunes Uku Masing, ilmselt seetõttu, et temalt pärines kunagise ajakirja nimi, keskseks tegelaseks, kes on erinevad saatused selles loos kokku traageldanud.

Teatud mõttes on 25 aastat ühist loometeed küllaltki pikk aeg, mis loob paralleeli Smeljanski ja Vlassoviga “Kuldsest triost”. Ega me tegelikult omavahel väga tihedalt ei suhelnudki, kui välja arvata ehk EHI aastad. Ajakirja tegemise kõrval meenuvad esimesel hetkel, kuidas me mingis loengus otsustasime minna Kalevi spordihalli vaatame Nõukogude Liidu korvpallimeistrivõistluste viimast mängu, millega “Kalev” tuli N. Liidu meistriks. Saime väga halvad kohad otse korvikonstruktsiooni taga ja vaatevälja kippus varjama korda valvav miilits, aga sattusime ajaloolise sündmuse vahetuteks tunnistajateks. Teise episoodina meenub rühma ehikate talvine väljasõit Hiiumaale, kus ühe öö saatsime mööda talvises metsas. Mingil hetkel lahkusime mõlemad EHIst, kõigepealt Indrek majanduslikel põhjustel teistele jahimaadele. Minul õnnestus kool lõpetada ning asusin tööle riigiametnikuna Kaitseministeeriumis. Ma kujutan ette, et mõlemad me oleme erinevad inimesed, küllaltki keerulised karakterid ja nagu Persona in Fieri blogiski tihtipeale välja lööb, üsna mitmetes maailmavaatelistes küsimustes üsna vastandlikel positsioonidel. Samas mulle ei meenu, et me oleksime kunagi selle 25 aasta jooksul tülis olnud, tülitsenud vast ikka, kuid selles paadis, mis Magellani pilvele sõudis, hoidsime alati ühte kurssi.

See võis olla siis kusagil 2002, kui Indrek jälle välja ilmus. Ma pakun, et ta töötas tol hetkel Kaitseliidus ning õppis akadeemias Nord juurat ning tal oli idee jätkata sealt, kust kõik omal ajal pooleli jäi ehk siis intervjuudega, mis oli ehk ajakirja “Magellani Pilved” kõige väärtuslikum osa. 1992. aastal olime teinud intervjuu Evald Saega, mille lint oli segastel aegadel korterivarguse käigus kaduma läinud. Siis 2003. aasta veebruaris (aasta enne tema lahkumist) seisime tema korteri ukse taga Kristiine linnaosas ja loodetavasti saime ehk midagigi korvata, kuigi kümme aastat oli möödunud ja mõttekorüfee aja- ja mõtterännakud ei olnud enam endise ladususega voolamas. Tegime intervjuu tollase Okupatsioonimuuseumi direktori Heiki Ahoneniga. Tema sattumine intervjueeritavate sekka tuli kummaliselt. Tal ei olnud kokkupuudet Humanitaarinstituudiga, aga kõik sai alguse ühest juhuslikust seigast, kui tol ajal veel “Vaba Euroopas” ajakirjanikuna töötanud Ahonen otsis üles toimetuse, kes oli parajasti lõhenenud mitmeks fraktsiooniks ja pidas pingelisi läbirääkimisi, kuidas teise fraktsiooni käest nende poolt hõivatud ajakirja makett tagasi saada. Ahonen ilmus välja, teatas, et temale see ajakiri meeldis ja annetas väikese summa selle toetuseks. Kujutage nüüd ise ette, kui tõepäraselt see kostub, et astub mingi tüüp sisuliselt nagu tänaval juurde ja annab millegi jaoks raha lihtsalt niisama, ilma, et keegi oleks temalt küsinudki. Uskumatu, kuid selline fakt jääb ajalukku! Kolmandaks intervjueeritavaks sai Igor Gräzin, kes oli Indreku õppejõud akadeemias Nord ning oli teda nähtavasti oluliselt mõjutanud. Gräzinilt inspiratsiooni saades tekkis Indrekul idee peale magistrikraadi omandamist minna Sankt Peterburgi rahvusvahelise õiguse doktorantuuri, kuigi see mitte kunagi ei teostunud. Ta proovis kandideerida prokuratuuri, kuid lõpuks leidis erialase töö uurijana Eesti Politseis.

1990-tel läks kultuuriajakirja väljaandmine kuidagi libedalt. Kuidagi sattusime samuti hiljuti meie seast lahkunud Jüri Tallinna juurde, kellel oli oma firma “Elav Teadus”. Tallinn kuulas mure ära, küsis palju meil vaja on ja ütles, et see ei ole tema jaoks mingi summa. Uskumatu! Idee talle nähtavasti meeldis. Kümme aastat hiljem olid teised ajad ja toetust jätkuväljaande kirjastamiseks leida ei õnnestunud. Räägitud sai Mihkel Mutiga, kes oli tol ajal “Loomingu” peatoimetaja ja üritas selle kõrvale sarja tekitada ning käisime Sisekaitseakadeemias Peeter Järvelaiu jutul, kes oli küll positiivselt meelestatud, kuid mingil põhjusel langesid need variandid ära nagu ka autorite jõud rauges igapäevase leiva tunnetatava mõju kõrval. Kuid sellel ajal, 10 aastat hiljem, anti juba selgelt mõista, et taolisel süvakultuurile orienteeritud materjalil puudub tarbija ja see enam ei müü. See oli juba uus ajastu ja sellel olid oma kangelased. Kõiksuguseid prominentsete tegelaste elulooraamatuid ilmus nagu seeni pärast vihma.

10 aastat hiljem (@Dumas) töötasin juba Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses ja viibisin palju Tartus. Indrek otsis mind üles ja tuli peale järjekordse ideega. Selles loomingulises protsessis oli tema kanda enamasti ideede generaatori roll ning mina keskendusin jälle esmajärjekorras teostusele. Üks oli idealist, kes lendas taevastes laotustes ja teine jalad maas pragmaatik, kes üritas lindu kuidagi vaos hoida. Nimelt tahtis ta hakata koos ühiskonnakriitilisi artikleid kirjutama ja avaldama. Ma ei oska öelda, kuidas, aga kuidagi sai see idee suunatud blogiradadele, millest siis Persona in Fieri 2010. aasta viimastel päevadel ka teoks sai ning täpselt kaheksa aastat tagasi ehk veebruaris 2011 tekkis loometööd portreteeriv veebileht Aegumatud Intervjuud. Persona in Fieri lõpetas tegevuse 2017 veebruaris, kuid kuue aasta jooksul omandas isegi oma nišši Eesti blogimaailmas, vähemalt seda loeti ja viimastel aastatel päris aktiivselt. Tuleb tunnistada, et kuni tänase päevani (kaks aastat hiljem) pole möödunud veel ühtegi päeva, kui sellele leheküljele poleks klikitud. Samas hakkas ta meid kuidagi koormama ja kirjutamine muutus lõpuks peaaegu et kohustuseks.  Ma arvan, et ma olen ennast üsna mitmeks aastaks tühjaks kirjutanud ja hetkel ei tuleks mõttessegi millegi samalaadsega vähemalt lähitulevikus välja tulla. Oma lugejaskond on olnud Aegumatutel Intervjuudel, kuigi selle tarvis pole me palju marketingi just teinud.

Aastateks 2010-11 olime intervjuud juba pikemaks ajaks maha matnud ja vähemalt mina olin leppinud juba sellega, et kõik jääbki nii nagu ta kord pooleli jäi. Siis ühel päeval helistab Indrek, et nägi bussis Vello Salo ning me peaksime temaga intervjuu tegema, millega rong läks jälle kord liikvele. Kõikidelt, kellelt me oleme intervjuud palunud, on kõikide aastate jooksul tulnud ainult üks keeldumine ja see inimene pole olnud Eesti Humanitaarinstituudiga seotud. Seetõttu hakkas viimase kolmandiku valikus EHI liin tugevasti esile tõusma. Lõpuks jäi sõrm peatuma neil, kes olid EHI alguse juures. Valisime välja lõpuks Ülar Ploomi ja Rein Taagepera (kes pidas EHI esimese loengusarja augustis-septembris 1989). Kaalumisel oli veel mitu nime, kes oleksid kindlasti väärinud kohta rongis Magellani pilvele, kuid aega ja jõudu enam ei jagunud.

Kokkuvõttes oli 2016. aastaks käsikiri valmis saanud ja hakkasime otsima võimalusi avaldamiseks. Kevadel 2017 tuli Indrek mõttele, et me peaksime ka ennast lukku sisse kirjutama. Mina olin vastu, kuid nagu sageli, õnnestus tal mind ära rääkida. Ühel laupäeval kogunesime tema taksofirma kontorisse ja rääkisime linti nagu olime seda intervjuudega teinud. Teemasid oli kaks: Eesti Humanitaarinstituut ja Uku Masing. Tagantjärele oli see siiski hea, sest just viimastel aastatel panin tema juures tähele soovi mõtteid välja öelda. Kas ta aimas midagi ette? Aastatel 1992-1993 kui tegelesime „Magellani pilvedega“, siis oligi nii, et  meil oli aega ja energiat asjaga tegeleda, käia ukselt uksele ja otsida võimalusi, kuidas ajakiri välja anda. Aastaks 2017 olid saabunud „konnasilmad ja kumminaalmaksud“ (@Pipi Pikksukk) ning muud tööd ja tegemised ei võimaldanud enam midagi omal käel välja anda, vähemalt mitte sellisel moel nagu ilmus kunagi ajakiri. Indrek tegeles taksofirma arendamisega, mina oli sattunud teistele radadele, Tehnikaülikoolis toimus õppekavade reform ja tegelesin uue magistriprogrammi väljatöötamisega igapäevase teadus- ja õppetöö kõrval.

Vaatasime ka erinevaid kirjastamisvõimalusi, kuid edutult. Mitmed nimekad kirjastused ei soovinud järelepärimisele isegi vastata. Augustis 2017 olin kontaktis kirjastajaga, kes seadis avaldamise eeltingimuseks Eesti Kultuurkapitali toetuse. Neid tegime erinevate kirjastajate nimel kokku kolm või neli, mis lõppesid kõik eitava vastusega. Loomulikult oleme seda käsikirja nii mitmelegi asjatundjale näidanud ja puht sisulise poole pealt on vastukaja olnud isegi valdavalt positiivne. Negatiivne pool on lihtsalt vait ja ei ütle midagi. Ma loomulikult tunnistan sihtkapitali valikuprintsiipe nagu ka seda, et see on nende otsustada, keda nad peavad vajalikuks toetada ja keda mitte. See on neile antud õigus ja mina ei soovi seda vaidlustada, kuid aastate jooksul on tekkinud kogemus Eesti kultuuriringkondadega suhtlemisel, milles võib näha kaasmõju otsustele ning millele on viidanud mitmed teisedki kultuuriringkondadega seotud kodanikud.

Eesti kultuuriestablishment on olemuslikult elitaarne, kes asetab end Parnassosele „gunztizaalis“ (@Eino Baskin) ja jätab endale oma jumalikustatud subjektiivsetest kriteeriumitest õiguse otsustada, kes on piisavalt parketikõlbulik gunztizaali sisenemiseks ja kes mitte. Mul on teravalt meeles üks episood 1990-test aastatest, kuidas ma taotlesin mingit toetust millelegi, olin siis veel Humanitaarinstituudis, ja kui ma läksin avaldust fondi ära viima, siis öeldi mulle seal, et me võtame küll teie avalduse vastu, aga kas te tõesti arvate, et teie (rõhutatult) peaksite selle toetuse saama? Ma olen sellele tagantjärele väga tänulik, see on kahtlemata parem, kui mitte midagi ei öelda.  Väga ilmekalt lõi selline lõhestamine õigeteks ja ketseriteks välja Kaur Kenderi protsessi vältel, mistõttu minul näiteks ei olnud väga raske valida, millisele poole „müüri“ ennast selles epopöas paigutada. Ma olen jõudnud arusaamisele, et Eesti Humanitaarinstituuti soovitakse kultuuriringkondade poolt mingitele asjaosalistele teadaolevatele asjaoludele viidates Eesti aja- ja kultuuriloost välja kirjutada nagu ebaõnnestunud eksperimenti, millele on isegi piinlik viidata. Loomulikult ei maksa tema tähtsust üle hinnata, kuid omalaadse eksperimendina, mis üritas vaimult suureks saada, kuigi see oli süvenevas vastuolus ajastu vaimuga, mis on kuulutanud rumaluse omaette väärtuseks, mida on vaja kaitsta ja arendada, väärib ta meie arvates siiski jäädvustamist. Eriti väärivad jäädvustamist tema esimesed aastad 1989-1992, mis teravalt eristuvad järgnevatest, kui ta täiesti loomuliku protsessi tulemusena adapteerus ümbritseva keskkonnaga ja lahustus Eesti haridussüsteemis.

Mul oleks väga lihtne käsikiri siia üles riputada ja loeb siis see, kes seda vajalikuks peab nagu me oleme teinud muu loominguga. See projekt pole toonud meile ei raha, au ega kuulsust ja me pole seda oodanudki, küll on tulnud mõned head sõnad inimeste poolt, kes on seda mingitel põhjustel pidanud oluliseks. See pole projekt, mille pealt oleks võimalik teenida. Niipalju, kui me Indrekuga vestlesime, siis oli tema soov hoida selle protsessi tulemust ühel päeval käes, raamatuna, mis võtab kokku tema jaoks olulise osa tema elutööst. Kultuurivaramu kirjastamisega on probleeme olnud teistelgi ja hoopis teisel levelil. Kui tegime intervjuud Rein Taageperaga, siis oli temal mureks Metsaülikooli pärandi kirjastamine. Ma pakun välja, et  minu osa võimalikest tuludest, kui see käsikiri õnnestub lõpuks avaldada, läheb heategevaks otstarbeks, tõenäoliselt Janno Puusepa fondile. Mul puudub usk ja lootus, täiesti isiklike kogemuste põhjal, et „kultuuriringkondades“ (cultural establishment) tekiks vähimgi soov sellele protsessile kuidagi kaasa aidata. Mingi teatav force majeure, mille taha kõik pidama jääb,  on olnud viimaste aastakümnete kestel selgesti tunnetatav. Samas, kui keegi on vastupidisel seisukohal, palun mulle kirjutada. Esimeses järjekorras otsime kedagi, kes oleks valmis kirjastamise enda peale võtma (väga palju on jäänud juba selle taha pidama) ning kui see küsimus on lahendatud, siis on võimalik asuda järgmise etapi juurde, sh lahendada projekti finantseerimine.

Kui keegi soovib kuidagi nõu ja jõuga kaasa aidata, siis palun võtta ühendust hmolder62@gmail.com. See blogi sulgeb nüüd lõplikult oma uksed …

Holger Mölder

PATTULANGEMINE

PATTULANGEMINE

Näidend kolmes vaatuses.

Tegevusaeg: Aegade alguses.

Tegevuskoht: Põrgu eeskoda; Eedeni rohuaed; Jumala Aujärje jalam; Aadama ja Eeva koja õu.

Tegelased:
AHV AADAM
AHV EEVA
MADU TSEDUNG
LANGENUD INGEL LUCIFER
PEAINGEL MIKAEL
PEAINGEL GABRIEL
PEAINGEL RAFAEL
AHV KAIN
AHV AABEL
AHV AADA
AHV SILLA
KEERUB
PÕRGUKOER

ESIMENE VAATUS

ESIMENE STSEEN

Põrgu eeskoda. Ühes otsas lõõmav tulekolle, katel podiseb tulel. Teisel pool raske tabaga raudvärav. Põrguväravat valvab must kolmikhargiga relvastatud Põrgukoer. Värava kõrval kassaluuk kirjaga – Põrgu, sissepääs 1 (üks) hing. Luugi taga istub langenud ingel Lucifer. Saabub madu Tsedung. Põrgukoer uriseb vaikselt.

LANGENUD INGEL LUCIFER (küünitab pea luugist välja): Mis uudiseid tood, madu? Kuis läheb jumalaloomadel taevariigis?
MADU TSEDUNG: Jumal muudkui loob.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Mida ta jälle tegi? Valguse maaletoojana pean siiski mainima, et mõnikord mõtleb ta välja huvitavaid asju.
MADU TSEDUNG (vaatab ringi, sosistab): Jumal tegi ahvi.
LANGENUD INGEL LUCIFER (irooniliselt): Ahvi? Misjaoks?
MADU TSEDUNG: Jumal lõi olendi, kes valitseks kõigi kalade üle, kes elavad meres, lindude üle, kes lendavad taevas ja loomade üle kes elavad maa peal ja roomajate üle, kes roomavad (võdistab õlgu) … Ka madude üle. Kuigi loogiliselt mõeldes on kõigile selge, et maa peal pean valitsema mina, sest olen loodud olenditest kõige targem.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Maa peal valitsen mina, sest maa on Jumala poolt Saatanale jäetud. Jumal küll loob, kuid ta ei kanna oma loodu üle hoolt ja hülgab selle kohe, kui on loomisega ühele poole saanud. Saatan peab lisaks kõigele, oma põhitööle ehk siis eksinud hingede puhastamisele, ka Jumala loomingu eest hoolt kandma. Kuid Saatan ei saa Maa peale tulla, sest maa peal on valgus, mis on jumalikku päritolu. Saatan saab ilmuda ainult pimeduse katte all. Sellepärast olen mina tema asevalitseja, kubjas ja silm Maa peal. Selline oli kokkulepe.
MADU TSEDUNG: Kuid Jumal lõi nüüd ahvi ja pani ta kõige maapealse valitsejaks.
LANGENUD INGEL LUCIFER (ohkab): Jumal intrigeerib.
MADU TSEDUNG: Jumal lõi ahvi oma näo järgi. Ahv ei ole võimeline iseseisvalt mõtlema. Temast saab Jumala truu kannupoiss, kui me vahele ei astu.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Hävitame ahvi.
MADU TSEDUNG: Kuid see pole kõik. Ahv ei ole enam üksi. Jumal tutvustas teda kõigile loodud olenditele. Ahv pani neile nimed ja loomad ja linnud ja roomajad andsid ahvile truudusevande.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Ka sina, madu.
MADU TSEDUNG: Ka mina … (häält tasandades). Siis veel, … Jumal lõi ahvile naise.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Huvitavamaks läheb. Mis elukas see veel on?
MADU TSEDUNG: Kui ahv magas, võttis Jumal tema küljeluu ning vormis sellest naise. Naine on samuti ahv, aga teistmoodi. Jumal tahab, et ahve saaks palju. Üksik ahv ei saa paljuneda. Naine aitab ahvil paljuneda. Ja siis täitub kogu maa ahvidega. Vaata ette, Lucifer, kuigi maa on sinu, on ahvid Jumala omad. Sa pead ahvid enda poolele saama. Mul on plaan… (jääb äkitselt vait, kostub tiibade vihinat ja linnulaulu. Põrgukoer uriseb ja haugub).
PEAINGEL MIKAEL (lendab kohale, laskub tiibade vihinal mao kõrvale): Tervitusi ülevalt. Jälle sa, madu, sepistad kurja. Jälle sa kiibitsed põrguriigi väravais. Jumalaloomal ei ole Põrgusse asja.
MADU TSEDUNG: Mina olen siin vaid juhuslikult. Hommikune terviseroomamine, kas tead. Madu peab oma keha eest hoolt kandma.
PEAINGEL MIKAEL: Sina pead oma hinge eest hoolt kandma.
MADU TSEDUNG (taganeb kaugemale): Hing on mul süütu ja puhas kui tallekesel. Pole ustavamat jumalalooma kui madu.
PEAINGEL MIKAEL: Vaata ette, madu. Sinu hing on must ja süda nurjatusi täis. Ükskord jääd sa mulle vahele niikuinii. Aga ma pean sinuga rääkima, vend Lucifer.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Vend Mikael! Pole ammu näinud. Mis uudiseid tood ülevalt? Kas on need halvad, on need head?
PEAINGEL MIKAEL: Mis ühele hea, see teisele halb. Jumal, meie isa ning valitseja, andis sulle Maa, kuid sina varastasid temalt valguse.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Maa peal oli kõle ja külm ning pimedus lokkas seal. Nüüd on palju meeldivam.
PEAINGEL MIKAEL: Ka põrgutuli soojendab.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Kuid ta ei valgusta.
PEAINGEL MIKAEL: Valgus, valgus … Kõik tahavad valgust. Jumal muudkui loob. Teie kõik, te purustate tema loomingu, võtate viimase käest. Kuid Jumal on helde. Ta jätab sulle valguse alles, aga sa pead jumalaloomad Maa peale laskma.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Jumal kingib oma loomad mulle?
PEAINGEL MIKAEL: Jumal jätab oma loomad alles. Sina pead karistuseks neid üleval pidama. Maa on sinu, kuid kõik elusolendid kuuluvad seal Jumalale ning ta lõi ka ahvi, kes nende üle valitseks. Madu on sulle kindlasti juba ette kandnud. Sa saad nende kehad endale, kuid hing kuulub Jumalale. Ja vaata sa mul ette, ei mingeid trikke.
LANGENUD INGEL LUCIFER (pomiseb): Jäta oma Maa endale. Maa, kus kooserdavad Jumala nuhid. Phähh!
PEAINGEL MIKAEL: See oli Jumala sõna, pea seda meeles, vend Lucifer (lendab ära tiibade vihinal, kostub kaugenevat linnulaulu).
MADU TSEDUNG: Miks nii kurb, Lucifer. Kõik ei ole veel kadunud. Mõtle. Ka minu hing kuulus kord Jumalale.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Ühel ilusal päeval sa nõelasid … (irvitab). Sul on nutti.
MADU TSEDUNG: Täpselt. Ja minusse tekkis mürk. Minu hing lendas Paradiisist minema.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Ahvi hing tuleb kätte saada ja siis ei ole ta enam ahv, vaid …. (irvitab võikalt) inimene.
MADU TSEDUNG: Minu hing kuulub sulle, isand. Ma pean sind aitama, aga kuidas?
LANGENUD INGEL LUCIFER (mõtleb): Mina langesin Paradiisist välja, sest … sest ma tegin pattu … varastasin Jumalalt valguse ning tõin selle maa peale. Ahv tuleb panna pattu tegema, jumalikust ahvist tuleb teha patune inimene.
MADU TSEDUNG: Kas see, kes valitseb Põrgut, ei aita meid. Saatan, sinu praegune leivaisa.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Saatan pole minu isand, vaid liitlane. Kõik me peame leidma liitlasi sõjas, mis on alati kahepooluseline. Praeguses igikestvas sõjas võitleb valgus pimeduse vastu. Ja see sõda on pidev ning lõpmatu. Ta jääb kestma aegade lõpuni ning selles ei saa olema võitjaid. Võita võib lahingu, kuid mitte sõja. Aga sina, madu, too mulle ahvi hing (sorib taskutes) … Pea veel madu. Oota üks silmapilk. Igavusetunnil meisterdasin ühe asja (leiab taskust peegli ja ulatab maole). See on peegel. Kasuta seda! (madu Tsedung haarab peegli, vaatab seda pikalt). … Näed siis madu, see töötab (irvitab). Pea vaid meeles, et Saatana ainus soov on saada endale jumalaloomade hinged.
MADU TSEDUNG (mõtlikult): Hing… võitlus hinge pärast… (lahkub).

TEINE STSEEN

Eedeni rohuaed. Eredas päikesevalguses kasvavad rohelised puud ja põõsad, keskel asub Hea ja Kurja Tundmise Puu. Taamal purskkaev, mille kõrval on võrkkiik, kus lesib ahv (Aadam). Tema kõrval seisab teine ahv (Eeva), kes otsib Aadama karvastikust kirpe. Linnud laulavad. Saabub madu Tsedung.

MADU TSEDUNG: Ilus hommik täna!
AHV EEVA: Ja linnud laulavad.
MADU TSEDUNG: Sind ei ole ma siin varem näinud.
AHV EEVA: Ma tulin alles eile. Jumal tegi mu Aadama küljeluust.
MADU TSEDUNG: Jumal magab. Ta jääb alati magama, kui on kuus päeva järjest loonud.
AHV EEVA (huvitatult, jätab Aadama karvkatte rahule, pöördub mao poole): Kes on Jumal?
MADU TSEDUNG: Ta teeb asju.
AHV EEVA: Ma tean, et ta tegi ka minu.
MADU TSEDUNG: Kõik me oleme tema tehtud.
AHV EEVA: Sina ka?
MADU TSEDUNG: Mina ka. Mina olen madu ja minu nimi on Tsedung.
AHV EEVA: Mina olen ahv ja minu nimi on Eeva. Tema on Aadam, kes pani mulle nime ja võttis mu enesele kaasaks (osutab Aadamile).
MADU TSEDUNG: Aadam mulle ei meeldi, tema on üks loru ja üsna inetu, aga sinul pole viga. Hakkame plaani pidama.
AHV EEVA: Mida sa pakud?
MADU TSEDUNG: Kas sa inimeseks tahad saada?
AHV EEVA: Inimeseks?
MADU TSEDUNG: Inimene on palju parem. Ta valitseb maailma. Ta valitseb ka ahvide üle. Inimene on üliahv.
AHV EEVA: See kõlab huvitavalt.
MADU TSEDUNG: See on väga hea pakkumine. Ja seda pakkumist tehakse vaid üks kord.
AHV EEVA: Aga kas see on ka Jumalale meelepärane?
MADU TSEDUNG: Sina oled ju Jumala poolt loodud. Jumal hoiab oma loomingut. Kõik, mis sa iganes ette võtad, on Jumalale meelepärane. Jumal ei saa oma loomingut hävitada, tema on looja, mitte hävitaja. Jumalast palju ohtlikumad on tema inglid, eriti Mikael. Nemad annavad Jumalale näo, nemad otsustavad mis on vale ja mis on õige, aga mis veel hullem, kes on vale ja kes on õige.
AHV EEVA: Aga Aadam, tema on suur ja tugev, kas tema on ka Jumalale meelepärane?
MADU TSEDUNG: Jumal lõi Aadama, et ta valitseks. Kuid tema oli esimene ning esimene laps läheb tavaliselt ikka aia taha. Sina oled teine ja seetõttu õnnestusid sa Jumalal hoopis paremini. Sa oled targem ja ilusam. Vaata ise! Jumal ei ole ainus looja. Head inglid on teinuid asja, millega tarkust ja ilu saab hinnata. See on peegel. Vaata peeglisse (ulatab Eevale peegli).
AHV EEVA (vaatab end peeglist huvitatult, teeb grimasse): Ma olen tõesti kena.
MADU TSEDUNG (kärsitult): Ja vaata nüüd Aadamat. Kumb teist kenam on?
AHV EEVA: Aadam on ju kena .. ja suur ja ilus … ja karvane… Aga mina olen kenam… (katsub ennast mitmelt poolt)… Ja ega me nii sarnased ka pole.
MADU TSEDUNG: Just. Sina olen palju paremini õnnestunud. Sa pead ennast maksma panema. Jumal tahab küll, et Aadam oleks valitseja, kuid siis läheb maailm hukka. Et seda vältida, pead oma õigused välja võitlema. Ma õpetan sind.
AHV EEVA (siira imetlusega): Sina, madu, oled tark.
MADU TSEDUNG (paatosega): Ma annan sulle õpetuse, mida nimetatakse veminismuseks. Kui sa võtad selle vastu, elad aus ja hiilguses niikaua, kuni sulle aega antakse.
AHV EEVA: Aega antakse? Kas aeg on piiratud?
MADU TSEDUNG: Hing on surematu, kuna ta kuulub Jumalale. Keha jääb Saatanale, ta nõuab oma osa.
AHV EEVA: Kes on Saatan?
MADU TSEDUNG: Saatan on umbes nagu Jumal, aga teda peetakse pahaks. Heale vastandub alati kuri. Meie, alamad olendid, peame vingerdama hea ja kurja, Jumala ja Saatana vahel, et ellu jääda.
AHV EEVA: Kes on parem, kas Jumal või Saatan.
MADU TSEDUNG (irvitab): Sõltub olukorrast. Selle jaoks on teine õpetus, mida kutsutakse materialismuseks.
AHV EEVA: Mina ei oska midagi arvata, kes neist parem, on, Jumal või Saatan. Ehk peaksin seda Aadamalt küsima. Aadam mulle meeldib, ta on selline mõnus, suur ja karvane ja ta on ikkagi nii minu moodi.
MADU TSEDUNG: Kõik on õige, kuid tema on mees ja sina naine. Jumal aga seadis mehe ülemaks. Mina annan sulle veminismuse õpetuse, et naine ei ole mitte sugugi halvem kui mees ja sinust, Eeva, saab kõige esimene veminist.
AHV EEVA: Veminist, see kõlab põnevalt.
MADU TSEDUNG: Veminismus tähendab, et sina ei pea mitte uskuma, et Jumal on mehe ülemaks seadnud ja mees on esmasündinu. Viidatakse, et naine on mehe küljeluust, kuid mis eeliseid see annab? Pole tähtis, millest keegi on tehtud, vaid see, kes või mis keegi on. Elu käib edasi läbi naise, sest mees ei oska sünnitada. Mees on vaid abivahend ehk viljastaja. Seepärast tuleb naist ülemaks arvata ning mehest peab saama naise abiline, kes teda toidab ning tema eest hoolitseb. Need on minu õpetussõnad, mida hakatakse veminismuseks kutsuma. Pea need sõnad meeles ja järgi neid.
AHV EEVA (uhkusega hääles): Mina olen veminist! Ma olen parem, ilusam ja targem kui Aadam.
MADU TSEDUNG: Nüüd on sul teadmine. Kuid seda nimetatakse teooriaks. Teooriast ainuüksi jääb väheseks, sellele peab järgnema praktika. Et tõestada oma ülimuslikkust mehe ees ja võimet seista vastu Jumala tahtele, pead tegema midagi Jumalale mittemeelepärast. Esmajoones tegema endale selgeks, mis on hea ja mis on kuri. See aga nõuab tõusmist uuele tasemele. Näe, siin seisab Hea ja Kurja Tundmise Puu. See puu on täis kauneid vilju. Need viljad on maitsvad. Kuid kade Jumal ei luba oma lastel neid vilju puutuda. Sa pead võtma vilja ja teda maitsma.
AHV EEVA (kohkunult): Oh, ei. Meie isa, Jumal, on selle ära keelanud. Ta on öelnud, et nende viljade maitsmine on patt.
MADU TSEDUNG: Näed siis, Eeva. Selline on Jumala hool ning armastus. Niimoodi hoolitseb ta loodu eest. Ta on loonud keeldude ja käskude labürindi, et oma lapsi orjuses pidada. Jumal lõi Maa, kuid jättis selle valgusest ilma. Jumal lõi ahvi, kuid jättis selle mõnudest ilma. Jumal lõi mao, kuid jättis … jättis… selle … selle mõistusest ilma. Madu ei ole mitte väiksema väärtusega olend kui ahv. Miks just ahv on Jumala käepikendus? (pisarsilmil) Miks Jumal madu ei armasta?
AHV EEVA: Jah, miks?
MADU TSEDUNG (ohkab): Sest inglid on Jumala ära teinud, tema silmad pimedusega katnud, et Jumal ei oska enam eristada tõde valest.
AHV EEVA: Inglid on ju head ja armsad ning nad kõnelevad meiega lahkusega hääles.
MADU TSEDUNG: Inglid on salakavalad ning valelikud. Nad oskavad Jumalat mõjutada. Ainult üks ingel oli hea ning õiglane ja tal jagus alati häid sõnu maolegi. Kuid teda ei ole enam Paradiisis. Teiste inglite mõjutusel saatis Jumal ta Paradiisi värava taha. See oli ingel Lucifer.
AHV EEVA: Luciferist ei ole ma midagi kuulnud.
MADU TSEDUNG: Lucifer oli ainus, kellele Jumala looming korda läheb. Ta viis valguse maa peale ning sellepärast kihutati Paradiisist välja.
AHV AADAM (ärkab, haigutab ja ringutab end): Kirbud teevad liiga. Ei tea, miks Jumal kirbud välja mõtles (märkab madu). Tere, madu.
MADU TSEDUNG (jääkülmalt): Tere.
AHV EEVA (õnnelikult vadistades): Oi, Aadam, sa ärkasid. Jäid paljustki ilma. Tead madu andis mulle õpetuse (uhkelt). Ma olen nüüd veminist!
MADU TSEDUNG: Eeva, võib-olla ei peaks sa õpetust nii laialt levitama. Vaata, kõik ei ole nii valgustatud kui sina ja ei suuda seda õpetust vastu võtta.
AHV AADAM: Peaingel Mikael soovitas meil maolt mitte midagi vastu võtta. Madu on külm ja libe ja kõik, mis ta meile annab, libiseb käest.
AHV EEVA: Madu on hea. Ta kinkis mulle peegli (näitab Aadamale peeglit).
AHV AADAM (haarab peegli ja vahib seda huviga, teeb grimasse ja lõustu peeglisse): … (naerab). Heh-heh-hee… Peegel on huvitav, temaga saab palju nalja. Vaata, Eeva, see olen ju mina (kargab kiigelt püsti, jookseb ringi, peegel käes).
MADU TSEDUNG (põlglikult): Hüppa aga! Ja selline pandi Jumala poolt loodu üle valitsema. Jumala asemik peaks suutma otsuseid vastu võtta.
AHV AADAM (imetleb end peeglist): Ma olen ilus! Ma olen naljakas!
AHV EEVA: Mina tahan Hea ja Kurja Tundmise Puu vilju maitsta.
AHV AADAM (kohkunult, pillab peegli käest): Seda sa ei tohi teha.
AHV EEVA: Mina tahan.
AHV AADAM: Jumal on selle ära keelanud.
AHV EEVA: Ja mis siis, tema on Jumal, mina olen ahv.
MADU TSEDUNG (irvitab): Ahv näitab iseloomu. Hakkab inimeseks arenema.
AHV AADAM: Mina keelan sul Hea ja Kurja Tundmise Puu vilju maitsta.
AHV EEVA: Sina ei saa mind keelata.
AHV AADAM: Saan küll. Mina olen esmasündinu.
AHV EEVA: Sina ei ole mitte keegi. Elu kandub edasi läbi minu.
AHV AADAM: Kuid Jumal tegi su minu küljeluust. Sa oled minust tehtud.
AHV EEVA: Kuid mina olen uuem mudel, seega parem ja targem.
AHV AADAM: Ei ole.
AHV EEVA: Sul ei ole mingit õigust ennast paremaks pidada, sest mina olen see, kes loob asju. Mina loon ka ahve. Sina oled kõigest üks tööriist. Ja minul on minu õpetus, veminismus. Aga mis on sinul? Kõigest kaks kätt ja kolm jalga.
AHV AADAM: Naine, sa pead minu sõna kuulama, sest nõnda on Jumal määranud. Kohe ma õpetan sind käte ja jalgadega (viskub Eevale peale).
MADU TSEDUNG: Nüüd on aeg lahkuda. Ahvid õpivad, kuidas elu edasi kanda (lahkub).

KOLMAS STSEEN

Paradiis, Jumala Aujärje jalamil. Kõrge mägi, kust kiirgab valgust, selle jalamil, rohelisel aasal, söövad ja lesivad jumalaloomad. Jumala aujärge valvab valge tulise mõõgaga relvastatud Keerub. Peaingel Rafael istub kivil ojakese kaldal ning mängib lautot. Saabub peaingel Mikael, võtab flöödi ja saadab Rafaeli. Mõne aja pärast lendab kohale peaingel Gabriel.

PEAINGEL GABRIEL: Rõõm ilusast muusikast, vennad.
PEAINGEL RAFAEL: Me peame Jumalat toetama tema raskes loometöös. Muusika puhastab meeli ja värskendab hinge, annab jõudu ja energiat.
PEAINGEL GABRIEL: Kas kõik siin Eedeni rohuaias kulgeb korrapäraselt ja kõik tunnevad rõõmu kaunitest päevadest, millega Jumal on meid õnnistanud?
PEAINGEL RAFAEL: Vend Mikael, sa külastasid vend Luciferi. Mis toimub allmaailmas?
PEAINGEL MIKAEL: Lucifer on ärevil. Reeturi koormat pole kerge kanda.
PEAINGEL RAFAEL: On ka midagi kuulda Saatanast?
PEAINGEL MIKAEL: Saatan istub hiirvaikselt. Kuid see võib olla vaikus enne tormi.
PEAINGEL GABRIEL: Luciferist on talle hea nõuandja. Oli ta meist kõigist ju teraseim.
PEAINGEL RAFAEL: See talle saatuslikuks saigi.
PEAINGEL MIKAEL: Madu luusis jällegi Põrgu väravais. See ei meeldi mulle. Madu on külm, libe ja salalik. Ta mängib kokku Luciferi, kui mitte Saatana enesega.
PEAINGEL GABRIEL: Häbene, vend Mikael. Madu on jumalaloom.
PEAINGEL MIKAEL: Ja siis? Lucifer on meie vend.
PEAINGEL RAFAEL: Me ei saa madu kahtlustada ainult meie tunnete pärast, vend Mikael. Kui sinul puudub kindel teadmine, et madu Jumalale kurja sepitseb, siis hoia oma mõtted enesele.
PEAINGEL MIKAEL: Ma toon tõendid. Ma ei usalda madu, sest minu meeled on pingul. Ja nad eksivad harva.
PEAINGEL GABRIEL: Vend Mikael, sa muretsed Jumala pärast ja see on hea. Kuid kas Jumal pole meid mitte õpetanud, et sa pead Jumala loomingu vastu omama samasugust austust ning hoolivust kui Jumala enese vastu.
PEAINGEL MIKAEL: Sa usud ainult seda, mida sa uskuda nii väga tahaksid, vend Gabriel. Aga meie eksistents on kahepooluseline ning hea kõrval on alati kuri. Jumal pole olnud üksi, tema kõrval eksisteerib Saatan ning käib igipõline võitlus hingede pärast, mis kestab ja jääbki kestma.
PEAINGEL RAFAEL: Sul on õigus, vend Mikael, kuid ka alge on kahepooluseline ja kõik see, mis on Jumala looming, on algselt hea. Seetõttu peame me suhtuma ülima ettevaatlikkusega kõigesse, mis käsitleb hea muutumist kurjaks.
PEAINGEL MIKAEL: Täpselt nii, vend Rafael. Kuid selleks me seatud oleme, kes me otsustame asjade üle, mis lähevad Jumala kohtu ette. Mina olen prokurör, kes jälgib, et Jumala seadustest lugu peetakse, vend Gabriel on advokaat, kes püüab kõiges tabada head poolt ja vend Rafael, sina oled kohtunik, kes otsustab, kuhu poole kanduvad kaalud.
PEAINGEL RAFAEL: See paistab niimoodi, kuid lõplik kohtunik on ja saab olla ainuüksi Jumal.
PEAINGEL GABRIEL: See on nii ja see on hea ning õiglane, sest meie, peainglid, võime olla ekslikud. Me oleme küll täiuslikud, kuid mitte absoluutsed. Lõpuni täiuslik saab olla üksnes Jumal, kes valitseb kõige hea üle.
PEAINGEL MIKAEL: Kuldsed sõnad, vend Gabriel. Jumal on küll absoluutne, kuid kahepooluselises elus kuulub talle ainult pool. Kui Jumal on positiivne absoluut, siis kõige kurja üle valitseb Saatan. Saatan ei ole küll looja, kuid ta suudab positiivset negatiivseks muundada. Tal on määratu võim, mis ei jää sugugi alla Jumalale. See on nii seatud, sest valitsema peab tasakaal ja valikuvõimalus ja igipõline võistlus. Meie peame hoolitsema selle eest, et hea võidaks, kuid meil on vastas tugev vastane.
PEAINGEL RAFAEL: Vennad Gabriel ja Mikael, mida te ahvist arvate? Sest ahvil saab meie headuse missioonis olema tähtis roll. Kas ahv õigustab meie lootusi?
PEAINGEL MIKAEL: Ahv pole ingel.
PEAINGEL GABRIEL: Kuid ahv on hea. Ta on targem ja arukam, kui ükskõik milline teine jumalaloom. Jumal kasutas tema loomiseks palju jõudu ja tarkust, ta voolis ahvi maapinnast ja kinnistas ta nõnda maa külge, ta puhus talle sisse Jumala hingust ning seeläbi sai ta osa jumalikust tarkusest.
PEAINGEL MIKAEL: Ma olen hoiatanud, et see on ohtlik. Ahvil on küll meie jumalik hingus, kuid ta on loodu ning ühel heal päeval võib ta soovida midagi enamat ja kalduda Saatana poolele. Juhtub samuti kui vend Luciferiga, kes tahtis saada peaingliks, viis valguse maapeale ning kinkis end Saatanale.
PEAINGEL GABRIEL: Vend Mikael, nüüd sa juba ilmselgelt liialdad. Sa näed kõiges ohtu Jumala aujärjele. See kisub paranoiliseks.
PEAINGEL RAFAEL: Me peame küll säilitama ettevaatuse, kuid ahvile on Jumala poolt asetatud tähtis ülesanne. Ta peab Jumala sõna viima Jumala loodu hulka ning see on eriline missioon. Jumal lõi ta just selle ülesande jaoks ning ta nägi palju vaeva. Me peame ahvi usaldama, kuid selge see, et kuri sirutab oma kombitsad ahvi hinge järele. Peame säilitama ahvi hinge puhtana ning hoidma kurja temast eemal.
PEAINGEL MIKAEL: Ma pean silma peal nii ahvil kui maol.
PEAINGEL RAFAEL: Kuid ära tegutse enne, kui oled kindel.
PEAINGEL MIKAEL: Kõige tähtsam on Jumal.
PEAINGEL RAFAEL: Kes ei respekteeri Jumala loodut, ei respekteeri ka Jumalat.
PEAINGEL MIKAEL: Vennad, ärgem unustagem, et oleme pidevas võitluses, kus heale vastandub kuri. Peame silmad ja kõrvad lahti hoidma (lendab ära).
PEAINGEL GABRIEL: Vend Mikael teeb mind rahutuks. Jumal on õpetanud meile halastust, kuid vend Mikaelis näen ma seda vähe.
PEAINGEL RAFAEL: Halastust saab üles näidata ainult siis, kui oled kohut mõistnud. Me kõik oleme erinevad, kuid meil on ühine missioon ja eesmärk. Ja selle nimel me tegutseme erinevate vahenditega.
PEAINGEL GABRIEL: Ahv on Jumala looming, puhas nagu ilmsüüta talleke, kuidas saab talle üldse kahtlusevarju peale lasta? Kõik Jumala loodu on sündimisest saadik püha.
PEAINGEL RAFAEL: Pühadust saab rüvetada. Las vend Mikael viib oma missiooni läbi omal moel. Me peaksime talle pigem toeks olema ja aitama, sest vend Mikael on Jumalale ustav. Praegu ei ole veel kohut mõistma hakatud.
PEAINGEL GABRIEL: Kui vend Mikael otsib süütõendeid, siis minu kohustuseks on jälgida, et ei toimuks õiguseta süüdimõistmist, sest Jumala õiglus on üle kõige. Ja seda ma nüüd jälgima siirdungi (lendab minema).
PEAINGEL RAFAEL: Seni püsib rahu maa ja taeva vahel ning Jumala looming saab täies õndsuses oma eksistentsi nautida. Nautigem siis meiegi (mängib lautot, kaugustest kostub inglite koori lauluhäält).

TEINE VAATUS

ESIMENE STSEEN

Eedeni rohuaed. Ahv Eeva istub Hea ja Kurja Tundmise Puu all ja imetleb end peeglist. Saabub Madu Tsedung.

AHV EEVA (ümiseb laulda): Ma olen nii ilus … ma olen nii kena …. ma olen nii tark … ma olen veminist.
MADU TSEDUNG: Imetled?
AHV EEVA: Imetlen.
MADU TSEDUNG: Kuidas meeldib sulle minu õpetus, veminismus?
AHV EEVA: See on hea õpetus ta sobib mulle, läheb hästi minu välimusega kokku.
MADU TSEDUNG: Veminismus on tähtis samm sinu arengus täiuse poole, kuid kõigest esimene. Siit edasi tuleb astuda järgmine samm, sa pead inimeseks saama. Inimene on õnnistatud tarkusega, millest Jumal on ahvi ilma jätnud.
AHV EEVA: Kuidas saab ahv targaks? Niisuguseks nagu Aadam.
MADU TSEDUNG: Niisuguseks nagu Jumal. Selleks peab ahv maitsma Hea ja Kurja Tundmise Puu vilju, et ta oskaks eristada head kurjast ja tõde valest.
AHV EEVA: Jumal on keelanud meil Hea ja Kurja Tundmise Puu vilju maitsta.
MADU TSEDUNG: Jumal keelas selle, et hoida tarkuse monopoli. Ta hoolitseb, et mitte keegi ei saaks niisuguseks nagu tema. Jumal on hirmuvalitseja, türann, kes jumalaloomi pimeduses hoiab. Et sa saaksid jagu oma hirmust Jumala ees, annan ma sulle teise, veelgi tugevama õpetuse. Selle õpetuse nimi on kommunismus. Kommunismus räägib, et kõik jumalaloomad on võrdsed.
AHV EEVA: Mis saab siis, kui ma astun üle Jumala keelust ning maitsen Hea ja Kurja Tundmise Puu vilju. Kas olen ma siis igavesti äraneetud?
MADU TSEDUNG: Jumal tahab, et sa usuksid seda.
AHV EEVA: Ja kui ma ei usu?
MADU TSEDUNG: Kui sa ei usu, ei saa Jumal sinult nõuda. Jumala võim põhineb usul ja kuuletumisel. Usk on oopium jumalaloomadele. Jumal ei saa kedagi sundida, ta saab ainult luua. Kuid oma loodu tegevusse ta sekkuda ei saa.
AHV EEVA: Oopium?
MADU TSEDUNG: Oopium on niisugune mõnuaine. Algul oli see tavaline Jumala poolt loodud taim maa peal. Kuid Saatan kaetas oopiumi negatiivse energiaga ning andis oopiumile mõnu pakkuva toime. Ta tegi seda selleks, et jumalaloomad vabaneksid neid ahistavast usust ning tunneksid end vabalt ja täisväärtuslikult Jumala kõrval.
AHV EEVA: Kas Saatanal ei ole usku?
MADU TSEDUNG: Saatan on vastukaaluks Jumalale. Heale peab vastanduma kuri, see on ülim seadus, millest peab juhinduma isegi Jumal. Saatan ei nõua endale alistumist, kuuletumist. Saatan tahab, et inimesed oleksid vabad. Et vabaneda Jumala köidikutest, peavad inimesed endale vahe hea ja kurja vahel selgeks tegema. Teadmatus on kasulik Jumalale.
AHV EEVA: Kuid Jumal karistab eksinuid.
MADU TSEDUNG: Sina usud, et Jumal karistab. Miks peaks Jumal karistama üht ahvi, kes on hoopis kaugel ja Jumalale kahjutu. Jumal saab karistada oma ingleid, Jumal saab karistada Saatanat, kuid mitte kunagi seda, mille või kelle tema ise on loonud. Võtame või ingel Luciferi, kes seisis lähedal Jumala aujärjele ning oli parim ja targim kõikidest inglitest. Ingel Lucifer tahtis Jumala loomingut parandada, teha elu ahvidele ning teistele jumalaloomadele meelepäraseks, tõi valguse Maa peale ning sellepärast kihutati ta Paradiisist minema. Saatan, kes on väga vabameelne, võttis ta oma teenistusse ja temast on nüüd jumalaloomadele palju kasu. Et saada Jumalaga sarnaseks, peate te tundma õppima head ja kurja. Selleks ei ole tarvis rohkem, kui süüa Hea ja Kurja Tundmise Puu vilja. Miks arvate, et see on teile keelatud? Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühegi rohuaia puu vilja? Jumal on teile usu peale pannud ja juhtinud teid eemale tõest. Kuula minu õpetusi – veminismus ütleb, et naine on kõrgemal mehest ja sina pead Aadama silmad avama. Kommunismus ütleb, et kõik olendid ilmaruumis on võrdsed ja ei ole ülimat teiste seas ja sina ei tohi olla nii allaheitlik ning kuuletuma igale käsule, millest sa pole aru saanud.
AHV EEVA: Madu, sinu jutt tundub tark. Liigagi tark minu jaoks. See tekitab minus hirmu. Ma pean Aadama käest küsima. See on väga tähtis otsus ja kuna mina ja Aadam oleme ühest liigist, siis me peame ühiselt otsustama.
MADU TSEDUNG: Eeva, juhindu veminismusest, juhindu kommunismusest, need on head õpetused.
AHV EEVA: Jumal on lubanud süüa meil kõikide rohuaia puude vilju, ainult seda ühte on ta keelanud. Hea ja Kurja Tundmise Puu vilju ei tohi meie puutuda. Jumal on öelnud, et me sureme, kui tema keelust üle astume.
MADU TSEDUNG: Jumal ähvardab. Ta teab väga hästi, et te ju ei sure, sest ka surnud saavad ju tulema taevariiki. Isegi need hinged, kes on läbinud põrgukannatused ning põrgutules puhastunud, võivad tulla taevariiki. Jumala ülimuslikkus põhineb usul. Ma olen ju rääkinud, et usk on kahjulik, usk teeb ahvid rumalaks. Et ahvid saaksid olla ülimad kõigi jumalaloomade seas, peavad nad targaks saama. Selle jaoks peavad nad õppima eristama head ja kurja. Hea ja kurja vahel ei oska nad enne vahet teha, kui on osa saanud Hea ja Kurja Tundmise Puust. Sel päeval, kui te sellest puust sööte, lähevad teie silmad lahti ning te saate Jumalale sarnaseks.
AHV EEVA (läheb puu juurde, piidleb seda ning mõtiskleb omaette. Madu jälgib pingsalt): Puu on ju ahvatlev … ahvatlev justkui ahv … ahvipuu … ja puu, mis annab ahvidele leiba … teda hakatakse kutsuma ahvileivapuuks. Nii leidsingi nime Hea ja Kurja Tundmise Puule … (rõõmustab silmnähtavalt, kordab) Ahvileivapuu, ahvileivapuu … selle puu nimi olgu nüüdsest ahvileivapuu. Ma pean sellest Aadamale teatama (hõikab). Aadam, Aadam, kus sa oled! Ma leidsin nime Hea ja Kurja Tundmise Puule!
MADU TSEDUNG (kannatamatult): Maitse nüüd puu vilju ka.
AHV EEVA (sirutab käe aeglaselt puu poole, silitab selle lehti, puudutab vilju): Ilusad siidjad lehed. Ja millised vilja, isuäratavad, mahlakad … Mmm. Tunnen, kuidas tahaksin neid hammustada. Nii väga tahaksin, väga tahaksin (haarab ühe vilja, paitab seda, tõstab suu juurde). Lõhnab isuäratavalt. Kui ma maitsen siit õige natuke (hammustab ühe korra, siis teise ja nii edasi, kuni vili on söödud)… Nii maitsev.
AHV AADAM (ilmub välja, jookseb Eeva juurde): Eeva, sa hüüdsid mind.
AHV EEVA (naeratab õndsalikult, haarab teisegi vilja Hea ja Kurja Tundmise Puult): Aadam! Sa pead seda maitsma. See on imeline (ulatab Aadamale vilja).
AHV AADAM (keerutab vilja käes): Mis vili see on? Ega ometi Hea ja Kurja Tundmise Puult? Jumal on ju selle meile ära keelanud.
AHV EEVA: See on ahvileivapuu vili. Seeläbi saavad ahvid targaks. Ma juba tunnen, kuidas tarkus minusse voolab.
AHV AADAM: Ahvileivapuu? Pole sellest midagi kuulnud.
AHV EEVA: Mina leidsin ta ja panin nime. See on ahvide leib, mille läbi ahvid omandavad Jumalaga võrdse tarkuse. Maitse seda, Aadam (võtab sisse võrgutava poosi). Maitse seda Aadam ja ma pakun sulle niisugust naudingut, mida sa iial pole kogenud.
AHV AADAM (väga ettevaatlikult näksab tükikese, mälub seda, siis aga kugistab aplalt kogu vilja alla): Oli päris maitsev (lakub huuli).
MADU TSEDUNG (võtab peegli ja näitab seda kõigepealt Eevale, siis Aadamale): Kas te pole muutunud silmnähtavalt kauniks.
AHV EEVA: Vaata Aadam, kas me pole kenad! (kiljatab) … Aihh … Aga midagi on puudu? Ma olen nii tühi, ma olen nii paljas (katab enese kätega).
AHV AADAM (heidab pilgu peeglisse): Ja mina… Mul on nii häbi (haarab maast viigipuu lehe ja varjab end sellega).
MADU TSEDUNG (irvitab): Ma näen, et teie silmad on lahti läinud (lahkub).
AHV EEVA: Aadam, midagi on lahti. Ma olen nii kaitsetu, nii alasti. Ja madu nägi mind.
AHV AADAM: Nii ei saa see enam jätkuda. Ma tunnen, kuidas ma teen praegu midagi väga valesti. Mul on hirm. Ma näen tulevikku.
AHV EEVA: Aadam, mida me teeme? Ma ei suuda enam niiviisi olla.
AHV AADAM: Ruttu! Korjame veel viigilehti ja punume neist põlled. Siis oleme kaitstud (asuvad lehti korjama).

TEINE STSEEN

Paradiis. Jumala Aujärje jalamil. Mõni päev hiljem. Eemal, põõsastikus, on peidus ahvid Aadam ja Eeva. Peaingel Rafael istub mõtteisse vajununa kivil. Kohale lendavad üksteise järel peainglid Gabriel ja Mikael.

PEAINGEL RAFAEL: Vennad, kutsusin teid kokku, kuna Jumalal on mure. Ahvid on kadunud. Neid ei ole mitu päeva nähtud. Kas olete teie neid oma retkedel märganud? Jumala kõikenägev silm ei suuda neid enam hoomata.
PEAINGEL MIKAEL: Jumal on rahutu, ta ei saa enam tegeleda loomisega. Ta on püüdnud ahve tabada, on hüüdnud nende järele, kuid asjata. On siin ehk Saatana käsi mängus?
PEAINGEL GABRIEL: Kas me ei kiirusta järelduste tegemisega, vennad? Ei ole ka tõendeid, et ahvidele oleks midagi halba juhtunud.
PEAINGEL RAFAEL: Jumal on hüüdnud Aadamat oma aujärje pealt, kuid vastu on kajanud vaid vaikus.
PEAINGEL MIKAEL: Vaikus on kurjakuulutav. Kuri püüab tegutseda hääletult.
PEAINGEL GABRIEL: Kuid meiegi vajame vaikust, sest mõtlus on kõige tulemusrikkam siis, kui teda ei sega ükski heli. Ka Jumal loob vaikides.
PEAINGEL RAFAEL: Vaikus on ajatu, vaikus on dimensioonitu. Vaikuse üle ei kamanda isegi Jumal. Vaikus on algus ja vaikus on ka lõpp. Iga tegevus algab ja lõpeb vaikusega. Me ei ole võimelised otsustama, kas vaikus on hea või kuri, sest vaikus on üle meie. Me ei ole ka võimelised otsustama, kas Jumal on hea või kuri, sest Jumal on üle meie. Hierarhiline korraldus teeb meil võimatuks otsustada meist kõrgemate asjade üle, kuigi me seda tahaksime. Seetõttu meie, alamad olendid, fantaseerime ja esitame oma fantaasiaid jumalike nägemuste pähe.
PEAINGEL MIKAEL: Vaikus ja ahvid on erinevad asjad ja ei käi teineteisega mitte kokku. Ahvid on lärmakad. Vait on nad ainult siis, kui nad on väsinud või pole neil tõesti midagi öelda.
PEAINGEL GABRIEL: Ahvid on lärmakad seetõttu, et nad on head, nad pärinevad Jumalast. Jumalaloomadel pole midagi karta ning nad kiidavad Jumalat valjuhäälselt ning täiel rinnal.
PEAINGEL RAFAEL: Kuid pole ei lärmi, ei kiitust.
PEAINGEL GABRIEL (hüüab): Kus oled, ahv Aadam! Anna endast elumärki, ahv Eeva! Näidake Jumalale oma palet!
PEAINGEL RAFAEL: Nii hüüdis ka Jumal (saabub langenud ingel Lucifer).
PEAINGEL MIKAEL (vihaselt): Kes tema siia kutsus?
LANGENUD INGEL LUCIFER: Sa kutsusid mind, vend Rafael, läkitasid kiire sõnumi. Mis mureks, vennad?
PEAINGEL MIKAEL: See olid siis sina, vend Rafael (vangutab etteheitvalt pead).
PEAINGEL RAFAEL: Mina kutsusin, sest Jumal vajab abi ning taevased jõud seda praegu ei suuda. Ehk suudavad vend Luciferi pimedusega harjunud silmad siin midagi selgemaks muuta. Ahvid on kadunud.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Ma tean.
PEAINGEL GABRIEL: Vend Lucifer, sa ulatad ju oma abistava käe.
PEAINGEL RAFAEL: Tead sa ahvidest? Aita meid.
LANGENUD INGEL LUCIFER (mõtlikult): Minult oodatakse abi. Lucifer ju aitab, toob valguse maa peale, sest maa peal on pime. Leiab ahvid, sest maa peal pole elu. Kuid milline on siis minu vendade tänu. Mina, kes ma olen taevaste jõudude poolt igavesti ära neetud, aga ikkagi vend.
PEAINGEL GABRIEL: Kuid ka põrgus oled sa ju ingel.
PEAINGEL MIKAEL: Põrguingel.
PEAINGEL RAFAEL: Meie, inglid, peame üle olema omavahelistest vastuoludest ja eriarvamustest, sest muidu läheb Jumala loodu hukka.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Kui annan teile ahvid, mis jääb siis mulle?
PEAINGEL MIKAEL: Sulle jääb au.
PEAINGEL GABRIEL: Sulle jääb südametunnistus.
PEAINGEL RAFAEL: Sulle jääb kõik see, mis sul juba on. Kuid sa võidad juurde. Sest väärtused ei ole materiaalsed, nad on hingelised. Kõik, mis hingab, on Jumala poolt esile kutsutud ja pälvib austust.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Saatan ütleb, et väärtuslik on just materiaalne.
PEAINGEL RAFAEL: Saatan tekitab eluta asju, kuid tema loodul puudub hing. Saatan ei ole looja.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Mina annan saatana loodule hinge.
PEAINGEL GABRIEL: Vastupidi, vend Lucifer, sa võtad Jumala loodult hinge ning niiviisi satub see Saatana haardesse. Sa muudad elusaid asju elututeks.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Kuidas nii? Mina viisin maa peale valguse ja tekitasin sinna elu.
PEAINGEL RAFAEL: Kuid valgus on ju Jumalalt. Saatanal puudub selle üle võim.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Sellepärast on Saatanal mind vaja. Ja ka Jumalal, sest mina olen kahe vahepeal ning ilma minuta ei ole nad võimelised elu korraldama. Ei ole nii, et on ainult must ja valge. Suurem osa on ju hall ning selle üle valitsen mina.
PEAINGEL GABRIEL: Kas vend Lucifer ei võta endale liiga suurt vastutust, asetades end Jumalaga kõrvuti.
PEAINGEL MIKAEL: Ja Saatanaga.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Kus on siis ahvid? Teie, kes olete valgel poolel, ei tea seda. Seda ei tea ka Saatan oma kaaskonnaga, kes valitsevad musta üle. Ainult Lucifer, kes on nii siin kui seal, kes näeb nii valget kui ka musta, teab seda.
PEAINGEL RAFAEL: Kus on siis ahvid, vend Lucifer?
PEAINGEL MIKAEL: Sa teed suuri sõnu, vend Lucifer. Püüad ahvide hingi Saatanale, kuid sa ei suuda neid tabada. Ja nüüd loodad meie abil ahvid kätte saada.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Kus on siis ahvid, vend Mikael?
PEAINGEL MIKAEL: Ma ei tea.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Mina tean (hüüab). Tulge välja, ahvid. Ärge peitke end põõsaste taha, sest see ei aita. Te ei ole enam valged jumalaloomad, olete tunda saanud head ja kurja ning peitumine ei aita teil süüst vabaneda. Te peate leidma oma tee, enam ei saa te Jumalale loota. Tulge välja, ahvid! Ärge varjake end enam! Aadam! Eeva! (Ahvid Aadam ja Eeva tulevad põõsa varjust välja, on ennast katnud viigilehtedest punutud põlledega, jäävad kartlikult seisma viie sammu kaugusel inglitest).
PEAINGEL RAFAEL: Mis on teiega juhtunud, ahvid? Miks te end peidate Jumala palge eest?
AHV AADAM (kohmetult): Meil on häbi.
PEAINGEL GABRIEL: Miks? Kas te ei kuulnud, kui teie isa, Jumal, teid hüüdis? Jumala palge ees ei saa mitte ühelgi jumalaloomal häbi olla.
AHV AADAM: Me kuulsime Jumala häält ja kuulsime ka kui inglid meid hüüdsid, kuid me ei julgenud välja tulla. Me oleme alasti.
PEAINGEL MIKAEL: Aga miks te arvate, et te olete alasti? Ja kui olete, mis on sellest siis halba? Üks jumalaloom peaks olema rõõmus ning muretu.
AHV AADAM: Alasti olla on patune.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Kuidas teab jumalaloom patust?
PEAINGEL RAFAEL: Kui ta maitseb Hea ja Kurja Tundmise puu vilju. Olete te sealt maitsnud?
AHV AADAM: Jah, ma tegin seda.
PEAINGEL RAFAEL: Kuidas? Sa maitsesid Hea ja Kurja Tundmise Puust? Kas meie isa Jumal pole seda mitte ära keelanud.
AHV AADAM: Minu naine, Eeva, kelle Jumal mulle kaasaks andis, et me paneksime alguse ahvisoole, ütles et ma teeksin seda.
PEAINGEL MIKAEL (rangelt): Eeva, kas see vastab tõele? Miks sa seda tegid?
AHV EEVA: Madu ütles, et meie silmad lähevad lahti ning me saame targaks.
PEAINGEL GABRIEL: Õnnetud, te lasite maol end ära rääkida.
PEAINGEL MIKAEL: Seda ma arvasin, et madu on siia segatud.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Niimoodi see pidigi lõppema, kui püüate jumalaloomi pimeduses hoida, eraldada nad teadmisest. Ma olen teid ammugi hoiatanud, et arengut ei saa seisma panna, et kõigil jumalaloomadel on õigus osale kogu loomingust. Aga teie ei saa ju aru (lahkub).
PEAINGEL RAFAEL: Jumalaloomad on eksinud Jumala seaduste vastu. Tuleb kokku kutsuda Jumala kohus. Ning ahvide kõrval peab süüpingis istuma madu.

KOLMAS STSEEN

Paradiis. Jumala aujärje jalamile on improviseeritud kohtusaal. Suure kivi peal istub peaingel Rafael, temast paremal seisab peaingel Gabriel ja vasakul peaingel Mikael. Keerub toob kohale ahvid Aadama ja Eeva ning madu Tsedungi ning nad jäävad kivi ette seisma.

PEAINGEL RAFAEL: Kuulake Jumala sõna! Algab kohus jumalaloomade üle, kes on üle astunud meie isa Jumala käsust. Mina olen peaingel Rafael, kelle Jumal on volitanud kohut pidama. Ja siin on peaingel Gabriel, kes peab selgitama, kas süütegu on ikka süütegu ja siin on ka peaingel Mikael, kes peab välja tooma eriti häbiväärsed asjaolud. Süüalused – ahv Aadam, ahv Eeva, madu Tsedung – tõuske püsti.
MADU TSEDUNG: Me ju seisame.
PEAINGEL RAFAEL: Jää vait madu, sul on õigus rääkida ainult siis, kui kohtunikud sinult küsivad.
MADU TSEDUNG: Miks ei lubata mul ennast kaitsta? Mulle on vaja sõltumatut advokaati. Kohus peab olema erapooletu.
PEAINGEL MIKAEL: Kuidas sina, jumalaloom, kahtled Jumala kohtu erapoolikuses?
PEAINGEL GABRIEL: Mina kaitsen sind, madu. Ja pean hoolikalt silmas, et aset ei leiaks ülekohus.
MADU TSEDUNG: Kaitsja peab olema erapooletu. Ingel ei saa olla kaitsja, kuna ta esindab taevaseid jõude.
PEAINGEL MIKAEL: Kas sina vastandad end juba taevastele jõududele?
PEAINGEL RAFAEL: Rahu, ainult rahu. Kohus otsustab, kas madu Tsedungi kaebus rahuldatakse. Teie ettepanekud, vend Gabriel ja vend Mikael?
PEAINGEL MIKAEL: Mitte rahuldada. See pole Jumalale meelepärane ettepanek.
PEAINGEL GABRIEL: Jumalaloomad on Jumala kaitse all ning praegu avaneb Jumala arm oma ligimeste tegudele läbi minu ingelliku isiku. Mitte rahuldada.
PEAINGEL RAFAEL: Jumala kohtu koosseisu määrab Jumal. Seega pole võimalik madu Tsedungi palvet rahuldada.
MADU TSEDUNG: Ma palun oma advokaadiks ingel Luciferi. Tema ju on jumalikku päritolu.
PEAINGEL MIKAEL: Võimatu. Vend Lucifer on müünud oma hinge Saatanale.
PEAINGEL GABRIEL: Mina siiski kaaluksin mao ettepanekut. Lucifer on meie vend. Ma arvan, et madu võib selles küsimuses toetada.
PEAINGEL RAFAEL: Mina teen otsuse Jumala nimel. Vend Lucifer võib esineda kohtus, kuid ta ei osale otsuse vormistamisel. Otsuse teevad Jumala poolt määratud inglid. Vend Mikael, kutsu palun vend Lucifer siia (Saabub langenud ingel Lucifer). Kanäe, vend Lucifer, kas oli sinu tulek juhuslik või ootasid sa vaid sobivat hetke, et pimeduse varjust välja astuda?
LANGENUD INGEL LUCIFER: Mu sisetunne ütles, et jumaloomad vajavad kaitset. Kuuldused kohtupidamisest on ulatunud põrguväravateni. Ma tulin tagama, et kohtupidamine oleks aus. Ja tulin inglitiivul nii kiiresti kui jõudsin.
PEAINGEL RAFAEL: Madu nõudis, et sa teda kaitseksid. Kas oled nõus, vend Lucifer?
LANGENUD INGEL LUCIFER: Süütut jumalalooma kaitsen ma heameelega.
PEAINGEL RAFAEL: Siis alustame kohtupidamisega. Ma loen ette süüdistuskokkuvõtte. Alustame kohtupidamist, milles Jumal on esitanud oma inglite suu läbi süüdistuse jumalaloomade ahv Aadama, ahv Eeva ja madu Tsedungi vastu. Ahvid Aadam ja Eeva astusid üle meie isa Jumala käsust ning maitsesid Hea ja Kurja Tundmise Puu vilja. Madu Tsedung ässitas neid sellele väärteole. Ahvid Aadam ja Eeva ning madu Tsedung peavad saama karistatud. Kas te tunnistate end süüdi Jumala palge ees?
AHV AADAM: Jah, ma tunnistan oma süüd.
AHV EEVA: Olen süüdi … kuid ma poleks seda teinud, kui madu poleks mind petnud.
MADU TSEDUNG: Ma tunnistan täielikult oma süüd selles suhtes, et ei olnud piisavalt valvas ja ei hoiatanud ahve nende ohtude eest, mis tulenevad sellest, et nad astuvad üle Jumala käsust. Olen aru saanud, et edaspidi pean olema tähelepanelikum Jumala ning tema loomade vastu.
PEAINGEL MIKAEL: Sa tunnistad, madu, et ässitasid jumalaloomi ahve üle astumast Jumala käsust?
MADU TSEDUNG: Ma tunnistan, et ei suutnud nende käsust üleastumist ära hoida.
PEAINGEL MIKAEL: Ära vingerda, madu. Sa ei vastanud minu küsimusele.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Madu vastas täiesti adekvaatselt. Ta tunnistab oma moraalset süüd üleastumise suhtes.
PEAINGEL GABRIEL: Hea küll. Ahv Eeva, palun jutusta meile, kuidas madu sind pettis.
AHV EEVA: Madu kinkis mulle peegli, nii et ma nägin, kui kaunis ma olen. Madu kinkis mulle õpetuse, nii et ma nägin, kui tark ma olin. Ja madu ütles, et sa oled nii kaunis ja tark, et võid saada Jumalaga võrdseks.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Kas madu sundis sind otseselt Jumala käsust üle astuma ning ähvardas sind millegagi, et sa võtaksid Hea ja Kurja Tundmise Puu vilju?
AHV EEVA: Madu meelitas.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Kuid sina, Aadam, kas ka sind meelitas madu?
AHV AADAM: Mulle pakkus keelatud puu vilju Eeva.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Näete siis, auväärt kohus, kus on kurja juur. Mitte madu ei sundinud ahve Hea ja Kurja Tundmise Puust maitsma, vaid selle algatas Eeva.
PEAINGEL MIKAEL: Rääkisid õpetusest, mille madu sulle andis?
AHV EEVA: Kõigepealt andis madu mulle veminismuse. Veminismus räägib, et naine on parem ja täiuslikum kui mees. Hiljem andis madu teise õpetuse ehk kommunismuse, mis räägib, et kõik on võrdsed ning ka ahvid on Jumalaga võrdsed.
PEAINGEL RAFAEL: Kas see vastab tõele, madu?
MADU TSEDUNG: Ahvi jaoks oli need õpetused ehk liiga rasked, ta ei pruukinud neist aru saada.
PEAINGEL GABRIEL: Mida sa mõistad veminismuse all? Seleta meile, madu.
MADU TSEDUNG: Veminismus väidab, et ka naine on jumalaloom.
PEAINGEL MIKAEL: Aga kommunismus, kas tahad jumalaloomi Jumalaga võrdseks teha?
MADU TSEDUNG: Kommunismus räägib, et jumalaloomad on võrdsed. Ja kui jumalaloomad on võrdsed, siis on ka naine võrdne mehega ja Eeva Aadamaga. Kes räägib siin Jumalast? Jumala nime ei tohi ju ilmaasjata suhu võtta.
PEAINGEL MIKAEL: Sul on libe keel, madu. Kas sa ei tea, et õpetusi loob meil Jumal?
MADU TSEDUNG: Õpetused on selleks, et jumalaloomadele Jumala mõtted arusaadavaks teha. Jumal loob, jumalaloom õpetab.
PEAINGEL GABRIEL: Sa väidad, madu, et sinu õpetused on Jumalale meelepärased ega ole vastuolus Jumala kui looja tegevusega?
MADU TSEDUNG: Madu on jumalaloom.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Jumalaloomad on loodud Jumalat abistama. Kui Jumal lõi ahvid, et nad jumalaloomi valitseksid, siis Jumal lõi ka mao, et ta jumalaloomi õpetaks. Antud juhtum on ilmekaks näiteks, et jumalaloomad vajavad õpetusi, kus Jumala tõed neile arusaadavas keeles edasi antakse. Kui jumalaloomad oleksid saanud õigel ajal õpetust, siis ei oleks nad teinud pattu ega sirutanud käsi Hea ja Kurja Tundmise Puu viljade järele.
PEAINGEL RAFAEL: Vend Lucifer esitas oma nägemuse madu Tsedungi käitumise kohta. Kas vend Gabrielil on midagi öelda ahvide kaitseks?
PEAINGEL GABRIEL: Jumal on hea. Headuse juurde kuulub andestus. Ahvid Aadam ja Eeva ei astunud tahtlikult üle Jumala käsisust, vaid sellepärast, et madu neid ässitas. Kurja tehes, ei olnud nad teadlikud, et see on Jumala tahte vastane. Ma arvan, et peame neile andestama, lootuses, et edaspidi suhtuvad nad Jumala käskudesse suurema tähelepanuga.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Protesteerin. See, et madu ahve ässitas, pole tõestamist leidnud.
PEAINGEL RAFAEL: Me võtsime, sinu arvamuse teadmiseks, vend Lucifer. Vend Mikael?
PEAINGEL MIKAEL: Iga Jumala käsust üleastumine nõuab karistust. Ainult niiviisi säilitame jumalaloomade ustavuse ning kuulekuse Jumalale. Ma nõuan ahvide Aadama ning Eeva karistamist Jumala käsust üleastumise pärast ning madu Tsedungi eriti ranget karistamist jumalaloomade kuriteole ässitamise pärast, aga ka kurjuse jõududega koostöötamise pärast.
PEAINGEL RAFAEL: Kohus on ära kuulanud nii süüdistuse, kui ka selle, mis süüdistavate kaitseks on öelda. Kohus läheb Jumalaga nõu pidama (peainglid Rafael, Gabriel ja Mikael tõusevad Jumala aujärge mööda üles).
MADU TSEDUNG (hirmunult): Kas mul on lootust? Mis arvad sina, Lucifer, oled Jumala tahtmistega paremini kursis?
KEERUB: Palun süüalustel vait olla, kuni Jumala kohus teeb otsuse.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Mina ei ole süüalune ja võin rääkida. Kui Jumal ei näidanud üles armu ja heasoovlikust oma ingli suhtes, miks peaks ta seda tegema põrmust loodud jumalaloomade puhul? Teil jääb vaid loota, et Jumal annab teie hinged vabaks ning kingib need Saatanale.
AHV AADAM: Mina ei taha Saatana juurde minna.
KEERUB: Vait olla!
LANGENUD INGEL LUCIFER: Mis loevad sinu tahtmised, ahv, Jumalale? Sina tegid oma valiku. Selle asemel, et piinleda Jumala orjuses, valisid vabaduse ning astusid üle Jumala käsust. Ole siis õnnelik oma vabaduse üle ja naudi iga päeva, mis sulle antakse, enne kui sinu hing põrgukatlas puhastub. Aga näib, et meie kohtunikud tulevad tagasi. Eks kuuleme siis, mis neil öelda (peainglid Gabriel, Mikael ja Rafael laskuvad Jumala aujärjelt alla. Rafaelil on käes pärgamendirull).
PEAINGEL RAFAEL: Kuulake Jumala sõna! Jumala kohus on teinud oma otsuse, kuulanud ära kõik osapooled ja saanud teada Jumala tahte. Ma palun asjaosalistel säilitada vaikus, kui ma loen ette Jumala kohtu otsuse (avab pärgamendirulli). Madu Tsedung, et sa püüdsid Jumalat üle kavaldada ning jumalaloomi patuteele ahvatleda, siis olgu sa neetud kõikide jumalaloomade seas. Sa pead roomama kõhu peal ja sööma põrmu, tundmata maitset. Ja sinu ning ahv Eeva ning kõikide teiste naisjumalaloomade vahel peab valitsema igipõline vihavaen ning konkurents ja te saate aegade lõpuni üksteisele haiget tegema. Kõik sinu õpetused saavad maa peal palju kurja tegema ning nende õpetuste järgijad ära neetud olema. Ahv Eeva, et sa astusid Jumala käsust üle ja kuigi sa tegid seda mao ahvatlusel, siis sinu ülesanne maa peal, tuua järglasi, uusi jumalaloomi ilmale, saab väga piinarikas olema. Sa pead tundma õppima valu, et ei langeks kiusatuse ohvriks astumaks taas üle Jumala käskudest. Sa himustad oma meest, kuid mees saab sinu üle valitsema. Ja kui sa püüad valitseda mehe üle, siis saad sa olema neetud. Ahv Aadam, sina kuuletusid oma naisele, kes oli sulle abiliseks loodud ning astusid seetõttu üle Jumala käsust. Sellepärast muutud sa sõltuvaks maapinnast ja see pind saab olema neetud, kuna maapind eraldab Saatanat Jumalast. Sinu ülesanne on muuta maapind Jumalale meelepäraseks ning harida ja hoolitseda selle eest, et ta kannaks vilja. Oma toidu hangid sa maapinnast ning teistelt jumalaloomadelt ning see saab sulle vaeva tekitama. Maapind saab ennast kaitsma umbrohtudega ning palehigis pead sa töötama, et maapinda vilja kandma panna.
PEAINGEL MIKAEL (võtab pärgamendi üle): Ahv Eeva ja ahv Aadam, teie hinged jäävad visklema Jumala ning Saatana vahel, hea ja kurja vahel, ning te peate alati tegema omal vabal tahtel valiku, kummal pool rindejoont te asute. Kuna te olete põrmust loodud, siis peate kunagi ka põrmuks saama.
PEAINGEL GABRIEL (võtab pärgamendi enda kätte): Kuid Jumal on halastaja Jumal ning ta ei jäta jumalaloomi hätta. Jumal annab teile jumalaloomade nahast rõivad, mis varjavad teie häbi ning annab teile ka Hea ja Kurja Tundmise Puu, mis saab ahvileivapuuks kutsutama, et võiksite sealt viimases hädas ja lootuses toitu saada. Te võite teisi jumalaloomi kasutada toiduks, kuid ainult siis kui teil on nälg ning teie jõud ning kavalus neist üle käib.
PEAINGEL RAFAEL (võtab pärgamendi): Kuid süütegu peab saama karistuse ja karistust ei saa kanda Paradiisis. Jumal saadab teid, ahvid Aadam ja Eeva, välja Maa peale mis on Jumalariigi ning Saatana valduste vahel, et te saaksite teha valiku, kas hoiate hea või kurja poole ning harida maapinda, et end toita. Osa saagist peate Jumalale kinkima, et teil iial teie jumalik päritolu meelest ei läheks. Ka sina, madu, pead lahkuma Paradiisist ning sinu silmad ei saa enam kunagi nägema Jumala valgust. Keerub, saada eksinud Eedeni rohuaiast välja ja vaata, et nad enam kunagi selle piiridest üle ei astu, enne kui Jumal nad enda juurde kutsub (Keerub ajab ahvid Aadama ja Eeva ning madu Tsedungi mõõgaga lavalt minema, inglid seisavad tardunult vaikuses, kostab tasast muusikat ja inglite koor alustab kaeblikku laulu).

KOLMAS VAATUS

ESIMENE STSEEN

Mõnikümmend aastat hiljem. Põrgu eeskoda. Luugi taga üritab igavlev langenud ingel Lucifer hingi kokku lugeda. Põrgukoer on põrguvärava ees lösakil maas ning tukub, kolmikhark maas vedelemas. Kohale roomab madu Tsedung. Põrgukoer uriseb laisalt mao peale.

LANGENUD INGEL LUCIFER: Tere madu! Põrgu eeskojas on igav. Üritan kokku lugeda olematuid hingi. Tee nalja, madu!
MADU TSEDUNG: Madu ei tee kunagi nalja. Madu on õpetlane.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Siis räägi, mis toimub Paradiisis, mis maa peal. Kuis elavad me sõbrad ahvid?
MADU TSEDUNG: Ei tea ma Paradiisist midagi, sest olen ju sealt pagendatud ning pean ilmsüütuna maa peal roomama. Ahvid rabelevad palehigis ning töötavad, et end Jumala silmis õigustada ning tagasi Paradiisi pääseda, kuid mis mul sellest.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Sa pidid ahvid inimesteks muutma.
MADU TSEDUNG: Kirjutasin õpetusse sisse, et töö teeb ahvist inimese, kuid siiani ei ole märke õnnestumisest.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Oled ehk laisaks muutunud. Kas tõesti ei saa kahe ahvi hinge kätte? Põrgukatlad podisevad tühjalt. Ehk peaksid nad keetma hoopis maosuppi.
MADU TSEDUNG: Ahve ei ole enam kaks. Aadam sai Eeva käima peale ning neil sündis poeg, kel sai nimeks Kain. Ja Kaini järel sündis teine poeg, kel nimeks Aabel. Kainile ja Aabelile sündis ka veel kaks õde, Aada ja Silla, sest meesahv vajab naisahvi soo jätkamiseks. Ahv ei ole madu, kes muneb muna nagu mõni lind.
LANGENUD INGEL LUCIFER: See on sinu mure. Ma tahan ahve. Kui tood mulle ahvid, võib-olla annan siis sinu hinge vabaks ning sa saad taas jumalaloomaks.
MADU TSEDUNG: Ma üritan. Töö peab ahvist inimese tegema, ma ei saa aru, mis on sellel õpetusel viga.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Sina ja sinu õpetused. Millegipärast nad ei tööta.
MADU TSEDUNG: See on uus värske õpetus, mida nimetatakse evolutsionismuseks.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Sinu õpetused ei saagi töötama, sest nad on väärõpetused.
MADU TSEDUNG: Kuidas ei tööta? Veminismus tekitas ebakõlad Aadama ja Eeva vahel. Kommunismus pani ahvid arvama, et nad on Jumalaga võrdsed. Materialismus hoolitseb selle eest, et ahvid enam oma hinge eest hoolt ei kannaks.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Ja see on kõik?
MADU TSEDUNG: Mul on veel vägevam õpetus, mida ma ei ole veel kasutanudki. See väidab, et Jumalat ei ole olemas. Selle õpetuse nimi on ateismus.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Jumalat ei ole? Aga ta ju on.
MADU TSEDUNG: Sina tead seda. Ja mina tean. Ka Aadam ja Eeva on viibinud Jumala palge ees ning nende vastu ei saa seda kasutada. Kuid Aadama ja Eeva laste vastu saab seda juba kasutada, sest nende teadmine Jumalast põhineb usul ja see usk tuleb neilt ära võtta.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Siis kiirusta, madu, sest põrgukatlad ei saa kaua tühjalt seista. Kui sa ei too mulle ahvi hingi, pead sa ise nende asemel keema. Ole ettevaatlik, madu (kostab tiibade vihinat ja linnulaulu, saabub peaingel Mikael, Põrgukoer tõuseb püsti, võtab kolmikhargi, seisab Põrguvärava ette ning uriseb ja haugub ähvardavalt).
PEAINGEL MIKAEL: Tervitused taevariigist, vend Lucifer. Pead jällegi maoga plaani.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Ole tervitatud, vend Mikael. Lobisen siin igavusest. Põrgukatlad on ammu tühjad. Kuradid laisklevad ning mängivad kaarte. Saatan on juba mitmendat päeva kadunud. Igav on Põrgus, igav. Saada meile mõned patused jumalaloomad. Saada meile ahvid, vend Mikael.
PEAINGEL MIKAEL: Võta madu. Kuid mis sul võtta, ta kuulub juba ammu sulle.
MADU TSEDUNG: Madu on Jumalast põlatud jumalaloom.
PEAINGEL MIKAEL: Sa oled end ise jumalariiigist välja saatnud. Ja need sinu mürgised õpetused. Tulin sind hoiatama, madu. Ka sind, vend Lucifer. Hoia maost ja tema õpetustest eemale.
MADU TSEDUNG: Peaingel Mikael, sa teenid Jumalat, kes on looja. Kuid seisad teepeal ees kõigel uuel ja progressiivsel. Mis on halba veminismusel, mis õpetab, et naine on mehega võrdne?
PEAINGEL MIKAEL: Miks peab ta õpetama seda, mis niigi selge on. Sest üks jumalaloom on juba looja poolt loodud võrdsena teise jumalaloomaga. Nad on vaid erinevad, nii välimuselt kui ülesannete poolest ning erinevusest ei saa teha voorust.
MADU TSEDUNG: Ometigi pandi ahvid valitsema teiste jumalaloomade üle.
PEAINGEL MIKAEL: Ahvid küll valitsevad, kuid kas on nad siis paremad kui teised jumalaloomad? Lõvi sööb antiloopi, kuid kas see teeb teda antiloobist paremaks? Lõvi sööb antiloopi mitte sellepärast, et ta on antiloobi peale kuri, vaid selleks et saada toitu. Antiloop saab aga lõvi eest ära joosta. Kõik sõltub sellest, kes kelle üle kavaldab, kas lõvi, et vaigistada oma tühja kõhtu või antiloop, et säilitada elu.
LANGENUD INGEL LUCIFER: See kõik võib olla nii, kuid võib ka olla teisiti. Mis tõi sind ikkagi põrguriigi väravale, vend Mikael?
PEAINGEL MIKAEL: Mure, vend Lucifer. Mure Maa pärast. Mure ahvide pärast.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Hmmm… Ahvid elavad Maa peal ja tundub, et hästi. Nad on maa üles harinud ja kasvatavad vilja ning pudulojuseid. Ma ei saa sinust aru, vend Mikael.
PEAINGEL MIKAEL: Praegu on maa peal rahu ja vaikus. Kuid ma haistan tormi, sest Maa peal roomab madu ja ta levitab kurja läbi oma õpetuste.
MADU TSEDUNG: Minu õpetused ei tee kellelegi kurja.
PEAINGEL MIKAEL: Sinu õpetused on kurja juur. Sa külvad umbusku ja vihavaenu jumalaloomade vahel, et nad üksteisele selja pööraksid ning Jumalast eemalduksid. Kas arvad tõesti, et suudad meid, ingleid, petta?
MADU TSEDUNG: Minu õpetused on head ja õiglased. Just praegu rääkisid, et kõik jumalaloomad on Jumala palge ees võrdsed. Kas mitte seda ei õpeta kommunismus?
PEAINGEL MIKAEL: Keerutad, madu. Kommunismus õpetab, et võrdsus saabub läbi kurjuse, läbi vägivalla. Selline õpetus ei saa olla Jumalale meelepärane.
MADU TSEDUNG: Kas ahvid on siis vägivaldsed?
PEAINGEL MIKAEL: Mitte veel, sest nad pole õpetust vastu võtnud.
MADU TSEDUNG: Kuid ma õpetan ju head, õpetan ahve ligimese eest hoolt kandma. Lõpptulemus on ju hea. Isegi kui selleks, et saavutada head, tuleb kasutada kurja.
PEAINGEL MIKAEL: Ka Saatan väidab, et läbi kurja ta taotleb head. Pole midagi uut siin põrguriigi eeskojas. Kuidas sa, madu, seletad õpetust, mida sa nimetad ateismuseks? Seal väidad sa, et Jumalat ei ole olemas. Kui tead ju väga hästi, et on, sest just Jumal kihutas su nurjatuste pärast Paradiisist välja. Sa õpetad ju valet, madu. Sa eksitad teadlikult hingi.
MADU TSEDUNG: Jah, püüa aga Jumalale meelepärane olla, teda oma õpetustega aidata ning kohe langevad sulle kaela süüdistused. Kas ma veel vähe kannatanud olen? Miks takistavad inglid arengut ja progressi? Ateismus on ju loodud selleks, et jumalaloomad end Jumalaga võrdseks ei peaks. Kui nad pole kuulnudki Jumala olemasolust, kuidas saavad nad siis Jumalaga võrdsed olla. Aga Jumal ju on edasi hoolimata minu õpetusest ja ta loob. Ma ei näe siin mingit vastuolu.
PEAINGEL MIKAEL: Ära mängi lihtsameelset, madu. Kuidas saavad jumalaloomad Jumalale kuuletuda, kui nad tema olemasolust ei teagi?
LANGENUD INGEL LUCIFER: Ahvid maitsesid Hea ja Kurja Tundmise puust ning mis siis juhtus? Mitte kui midagi. Nad said targemaks, õppisid head ja kurja eristama. Kas see on siis halb?
PEAINGEL MIKAEL: Varem ei teadnud ahvid kurja olemasolust ning nad ei saanud valida hea ja kurja vahel. Nad olidki head.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Kuid Jumal mõistis nad valikuvabadusele. Kas ta siis hülgas ahvid?
PEAINGEL MIKAEL: See oli karistus keelust üleastumise eest. Jumal ei hüljanud jumalaloomi. Ta andis neile võimaluse paraneda.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Siis lase neil paraneda, vend Mikael. Kui nad seda tõesti soovivad, siis suudavad nad kurja kiusatusele vastu seista.
PEAINGEL MIKAEL: Nad suudavad vastu seista, kui hea ja kuri on tasakaalus. Sa tead seda küll, vend Lucifer. Ja sina, madu, ole oma õpetustega ettevaatlik. Ma pean sinul ka väljaspool paradiisi silma peal ja õnnetus laskub sinule, kui peaksid kurja sepistama (lendab ära).
MADU TSEDUNG: Ka Maa peal ei saa inglitest rahu.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Isegi mitte Põrgu eeskojas. Sellepärast kiirusta madu ning leia õige õpetus, muidu võime ahvide hingedest ilma jääda. Ega Jumal ning minu vennad inglidki käed rüpes ei istu.
MADU TSEDUNG: Ma ju püüan (roomab minema, Põrgukoer laskub jällegi põrguvärava ette lösakile).

TEINE STSEEN

Aadama ja Eeva koja õu. Üks uks viib koja sisemusse. Keset õue kaev. Taamal värav, mille taga kuuldub pudulojuste – veiste, lammaste ja kitsede häälitsusi. Õue teises otsas kasvab ahvileivapuu, mille all pingil istub ahv Kain ja puhastab atra. Karjaväravast tuleb tema vend ahv Aabel ning veab oheliku otsas lammast.

AHV KAIN: Tere Aabel. Tulin just kündmast. Loodetavasti on sel aastal viljasalved täis. Kuidas pudulojustel läheb?
AHV AABEL: Hästi. Nad kasvavad jõudsalt ning sigivad palju. Varsti on meil suur ja ilus kari ning palju lihakraami. Vaata, missuguse ilusa rasvase lamba ma Jumalale kavatsen ohverdada.
AHV KAIN: Lammas on kena.
AHV AABEL: Mida sina Jumalale kingid?
AHV KAIN: Eks kotitäie uudsevilja. Ilus oder. Loodetavasti meeldib see talle.
AHV AABEL: Eks me peame oma vanemate patud lunastama.
AHV KAIN: Paraku on see nii, kuid kas see just õiglane on, et lapsed peavad vanemate pattude pärast kannatama.
AHV AABEL: Õiglane või mitte, kuid mulle meeldib Jumalale rõõmu valmistada. Tänu temale olen ka mina olemas ja pealegi on Jumal pannud ahvid Maa peale valitsema. Meie oleme Jumala tööriistad ning peame kaitsma head kurja eest. Ema on meid hoiatanud mao õpetuste eest. Me peame olema valvel ning oskama eristada head kurjast.
AHV KAIN: Selleks on meid lapsest peale söödetud ahvileivapuu viljadega. Oled sa madu näinud?
AHV AABEL: Ei, aga ta pidi olema külm ja libe.
AHV KAIN: Loodetavasti tunneme ta ära, kui ta meid meelitama tuleb.
AHV AABEL: Ma arvan küll. Varsti on inglid annetustel järel, tahan enne veel Sillale vilespilli kinkida, mille täna hommikul karjas olles voolisin.
AHV KAIN: Sillale? Silla on ju minule määratud, sest mina olen vanem poeg ja saan valida.
AHV AABEL: Silla meeldib mulle rohkem ja ka mina meeldin Sillale. Ega siis Aadal ka väga viga pole. Ja ta hoiab ju kogu aeg sinu poole. Vaata, sealt ju ingel tulebki! (muusika ja linnulaulu saatel lendab kohale peaingel Gabriel). Isa! Ema! Aada! Silla! Tulge õue, Jumala saadik tuli kingitustele järele.
PEAINGEL GABRIEL: Tere ahvid! Kuidas kavatsete seekord Jumalale meelehead teha? (ahvid Aadam ja Eeva astuvad õuele koos oma kahe tütre, Aada ja Sillaga).
AHV AADAM (kaisutab inglit sõbralikult): Tere, Gabriel. Kas rõõmusõnumeid tood ülevalt?
AHV EEVA (tervitab kombekalt): Tere Gabriel! Heameel sind jälle näha. Aada ja Silla, tervitage Jumala saadikut (Aada ja Silla teevad reveransi).
PEAINGEL GABRIEL: Eks meil ole kõigil heameel Jumalat teenida. Selle jaoks me siin oleme. Jumalale on teie ohvrid olnud meelepärased.
AHV AADAM: Seekord teevad annetused meie pojad, Kain ja Aabel. Kain on eeskujulik põllumees ning Aabel usin karjane. Eks nende töö ole juba vilja kandma hakanud ning nad tahavad Jumalat oma esimeste tulemustega rõõmustada. Astuge ette, pojad ja näidake mis teil on Jumalale annetada.
AHV KAIN (lükkab esile viljakoti): Ole tervitatud, peaingel Gabriel. Ma annetan Jumalale osa oma esimesest odrasaagist.
PEAINGEL GABRIEL (noogutab külmalt): Ma näen. Ja sina, Aabel?
AHV AABEL (tirib lammast): Tere peaingel Gabriel. Mina kingin Jumalale lamba oma karjast.
PEAINGEL GABRIEL (silmad löövad särama ja nägu naerule): See on ju tubli lammas. Jumal rõõmustab sinu annetuse üle, Aabel (võtab lamba selga ja asub minekule, viljakott jääb keset õue seisma). Tänan teid Jumala nimel, ahvid.
AHV AADAM (hüüab): Vii meie poolt tervisi Jumalale ja inglitele ja kõikidele jumalaloomadele.
PEAINGEL GABRIEL: Ma viin! (lendab ära, ahvid lehvitavad talle jumalagajätuks).
AHV AADAM: Nüüd on meilgi aeg pidutseda ja lambapraadi maitsta. Läheme tuppa ja joogem ning söögem Jumala auks (kõik peale Kaini, kes jääb keset õue viljakotile istuma, sisenevad kotta. Õuele roomab madu Tsedung. Kojast kostub pidukära).
MADU TSEDUNG: Miks istud nii nukralt, ahv?
AHV KAIN: Jumal põlgas minu kingituse ära. Ometi nägin ma vaeva, et talle rõõmu valmistada. Minu venna Aabeli annetuse seevastu võttis ta rõõmuga vastu.
MADU TSEDUNG: Sina oled siis ahv Kain, Aadama ja Eeva esiklaps.
AHV KAIN: See ma olen, aga kes oled sina?
MADU TSEDUNG: Lubage tutvustada, madu Tsedung, õpetlane.
AHV KAIN: Kao minema, madu! Ma olen sinust kuulnud ja tean, et sepitsed kurja.
MADU TSEDUNG: Liiga kergesti kaldud igasuguseid kuulujutte uskuma. Ja sina peaksid veel jumalaloomade üle valitsema.
AHV KAIN: Minu ema Eeva on mind hoiatanud mao ja tema õpetuste eest.
MADU TSEDUNG: Jah, muidugi. On ju Jumal asetanud vihavaenu Eeva ja minu vahele enne kui ta meid kõiki ebaõiglaselt Eedeni rohuaiast välja kihutas. Kuidas saangi ma tema armulikkusele loota? Kuid tänu minule õppisite tundma head ja kurja, tänu minule kasvab teil siin ahvileivapuu. See kõik on unustatud.
AHV KAIN: Mida sa tahad, madu?
MADU TSEDUNG: Ma tahan sinu silmad avada, ahv Kain. Miks lased sa nii kergesti end oma ligimestel petta? Neil, kes nüüd rõõmsasti Jumala auks pidutsevad, kuid sinu ja su mure on sootuks unustanud. Jumalaloomad võistlevad Jumala tähelepanu eest, nende ligimesed ei lähe neile korda. Sa pead tõusma jumalaloomadest kõrgemale. Sulle on vaja veelgi tugevamat õpetust.
AHV KAIN: Ära meelita mind oma õpetustega patuteele. Mina sinu libekeele lõksu ei lange.
MADU TSEDUNG: Kuula mind ära, ahv Kain. Kuidas saad sa hinnata seda, mis on jõudnud sinuni läbi moonutava suu. Jumal on seadnud ahvi kõige maapealse valitsejaks. Nii räägitakse. Kui ahv on pandud valitsejaks Jumala poolt, kas on ta siis valitseja? Ei, sest ta on Jumala kannupoiss. Aga kui Jumalat ei ole? Siis on ahv valitseja, sest temast pole kõrgemat. Milleks on meil vaja siis Jumalat? Ma andsin sulle praegu õpetuse, mida nimetatakse ateismuseks.
AHV KAIN: Sa kõneled ilusasti, madu.
MADU TSEDUNG: See ei ole veel kõik. Kui ahv vabaneb Jumalast, saab ta vabaks. Teda ei kammitse enam hirm kõrgema olendi ees. Kuid selleks, et muutuda ise kõrgemaks olendiks, vajab ta uut õpetust. Selle õpetuse nimi on umanismus.
AHV KAIN (juba huvitatult): Umanismus, mis see veel on?
MADU TSEDUNG: Kui ahv tahab muutuda kõrgeimaks olendiks ning muutuda ise valitsejaks, peab ta välja rabelema nähtamatutest ahelatest, millega Jumal on teda köitnud. Ta ei saa enam olla ahv, kes on jumalaloom, vaid midagi kõrgemat. Ahv peab arenema inimeseks.
AHV KAIN: Miks on inimene parem kui ahv?
MADU TSEDUNG: Minu õpetuste aluseks on vabadus. Ainult vaba jumalaloom saab olla valitsejaks. Selleks peab ta kõigepealt vabanema Jumalast ning muutuma loomaks. Kuigi loom on küll Jumalast sõltumatu, ei ole ta valitseja. Valitseja peab olema midagi kõrgemat. Valitseja saab olla inimene.
AHV KAIN: Kuidas saada inimeseks?
MADU TSEDUNG: Inimeseks saab läbi vabaduse. Ateismus õpetab meile, et on võimalik vabaneda Jumalast. Umanismus õpetab meile, et kui ahv tahab saada inimeseks, peab ta vabanema ahvist. Kui inimene tahab valitseda ahvide üle, peab ta end ka valitsejana kehtestama. Kui ahv tahab valitseda Jumala üle, peab ta Jumala hävitama. Kui inimene tahab valitseda ahvi üle, peab ta ahvi hävitama. Kui Kain tahab valitseda Aabeli üle, peab ta Aabeli hävitama. Võta mind kuulda, ahv Kain. Sel juhul on võimalik, et sinust saab kord inimene Kain (roomab ära).
AHV KAIN (mõtiskleb endamisi): Mao eest on mind hoiatatud, kuid tema sõnad paitavad kõrvu. Tema sõnades kajab vastu tarkus ja tarkusest sünnib tõde… Aadam on esmasündinu võrreldes Eevaga ja ta valitseb Eeva üle. Jumal on nii määranud. Kain on esmasündinu võrreldes Aabeliga. Kuid Jumal eelistab selgelt Aabelit, hindab tema ohvrit ja põlgab ära Kaini annetuse. Kuidas saab Jumal olla õiglane? Kuidas saab ta valitseda jumalaloomade üle? … Jumal on kõigest looja, kes ei saa aru maapealsetest asjadest (saabub peaingel Mikael).
PEAINGEL MIKAEL: Tere, ahv Kain. Ega sa ei ole juhtumisi madu siin ringi roomamas näinud?
AHV KAIN (hirmunult, lööb pilgu maha ning hoidub inglile otsa vaatamast): Mina pole kedagi näinud.
PEAINGEL MIKAEL: Siis on hästi. Hoidu mao eest. Tema jutt on voolavalt mesine, kuid sisemus kalk ja külm. Miks kostub rõõmsat peokära teie kodust?
AHV KAIN: Täna andsime Jumalale tema osa meie töö ja vaevaga kogutud saagist.
PEAINGEL MIKAEL: See on hea. Kuid miks ei ole sina pidulauas koos teistega? Miks ei rõõmusta sa Jumalale osutatud auavalduse üle, vaid istud siin, tõsise ja mornina?
AHV KAIN: Jumal põlgas minu ohvrianni ära. Ta võttis rõõmuga vastu Aabeli osa, kuid mitte minu.
PEAINGEL MIKAEL: Ja sellepärast sa vihastud? Sellepärast on sul silmad maas? Kui jumalaloom teeb head, on tema pilk suunatud taevasse, Jumala poole ning pilk on aval ja lahtine. Kui jumalaloomal on patumõtted, siis on tema pilk suunatud maa poole, kus varitseb Saatan. Maapeal käib igipõline võitlus hea ja kurja vahel ning Saatan peibutab patuga. Jumalaloom aga peab olema suuteline patu üle valitsema.
AHV KAIN: Kas minu ohvriand siis ei väljendagi Jumalale tänu? Miks eelistab Jumal Aabelit esmasündinule?
PEAINGEL MIKAEL: Jumala teed on äraarvamatud. Tema alamatel on sageli raske ära arvata, mis on ühe või teise põhjuseks. Kuid meie usk Jumalasse ei tohi sellepärast kannatada, sest vastasel juhul nopib Saatan kerge saagi. Peagi tuleb sinu vend Aabel õue. Räägi temaga! Ehk saab midagi selgemaks. Kuid mina pean otsima madu, sest tema õpetused kisuvad Maa Jumalast eemale (lahkub).
AHV KAIN: Räägi Aabeliga. Millest ometi? (ahv Aabel väljub kojast).
AHV AABEL: Kain, miks ometi istud sa siin üksi ning ei jaga pidulauda oma kodakondsetega?
AHV KAIN: Minu tänuohvrit ei võetud vastu. Karjust eelistati põllumehele. Ei ole minul põhjust pidutseda.
AHV AABEL: Kadedus kipitseb sul südames. Ole ettevaatlik, nii võid patuteele asuda. Seekord valis Jumal minu lamba. Küll järgmisel korral osutab ta armu sinu ohvrile.
AHV KAIN: Kuidas saan ma selles kindel olla? Ainult siis, kui sind ei ole (haarab maast kivi, ründab Aabelit ja tapab Aabeli kivihoobiga).

KOLMAS STSEEN

Aadama ja Eeva koja õu. Keset õue ahvileivapuu all seisab tardunult Kain, kivi langetatud käes. Tema jalge ees on Aabeli laip. Kostub pasunate hüüdu ning kohale lendavad peainglid Rafael, Gabriel ja Mikael. Kojast astuvad õuele Aadam, Eeva, Aada ja Silla. Ahvide (peale Aabeli laiba) välimuses on toimunud muutused, neist on saanud inimesed. Tasahilju roomab kohale madu Tsedung, kuid peitub karjavärava taha. Kõige viimasena saabub langenud ingel Lucifer. Kõik vaikivad.

PEAINGEL RAFAEL (lõpetab vaikuse): Jumal küsib Aabeli järele.
INIMENE KAIN (pilk maas): Mina ei tea midagi.
PEAINGEL GABRIEL: Jumal ei näe enam ahve.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Ahve ei ole enam olemas.
PEAINGEL RAFAEL: Miks ei ole enam ahve, jumalaloomi, vaid nad on asendunud ebardlike, mitte jumalikku päritolu olenditega. Mida sa oled teinud, Kain?
INIMENE KAIN: Miks küsitakse minult? Kas ma olen oma venna hoidja.
PEAINGEL MIKAEL: Sa oled teinud pattu, Kain ja sellepärast pead sa karistatud saama.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Pea nüüd, vend Mikael, sa võid karistada jumalaloomi, kuid kas need siin on jumalaloomad? On nad Jumala poolt sellisteks loodud?
PEAINGEL RAFAEL: Kibe tõde, vend Lucifer. Need siin on patused olendid, neis kisendab vere hääl. Ahve, jumalaloomi, ei ole enam, aga patuseid olendeid ei saa me karistada.
PEAINGEL MIKAEL: Siis nad peavad ilma jääma jumalikust armust.
INIMENE AADAM: Miks ühe eksimuse tõttu peab kannatama kogu ahvisugu? Meie oleme ju endiselt jumalaloomad. Kain ei kuulu enam meie hulka.
INIMENE EEVA: Kain kuulub meie hulka, kas sa ei näe. Me oleme temaga sarnased.
INIMENE AADAM: Mis on meiega juhtunud?
LANGENUD INGEL LUCIFER: Teist on saanud inimesed. Veresüü vabastas ahvid ja tegi neist inimesed.
PEAINGEL MIKAEL: Ma söön oma tiivad ära, kui selle taga pole mao õpetused. Olen kindel, et madu luusib siin lähedal. Tule välja, madu, ära varja end Jumala palge eest! (madu Tsedung roomab õuele).
MADU TSEDUNG (silmnähtava rõõmuga ning rahuldustundega): Lõpuks kandsid minu õpetused vilja. Hoopis vägivald tegi ahvist inimese. Juba aastakümneid olen püüdnud leida õiget valemit ning lõpuks see õnnestus.
PEAINGEL MIKAEL: Sinu nurjatustel pole piire, madu.
PEAINGEL GABRIEL (lepitavalt): Hea küll, olid ahvid, nüüd on inimesed. Kuid kas me saame väita, et inimesed pole jumalaloomad?
PEAINGEL RAFAEL: Inimesed on patu läbi sündinud ahvist.
INIMENE AADAM: Kuid Aabel on jäänud ahviks.
PEAINGEL RAFAEL: Aabelil ei ole veresüüd.
INIMENE SILLA: Ma kannan juba mitmendat kuud Aabeli ihuvilja. Kas temastki on saanud inimene?
PEAINGEL RAFAEL: Sinu laps on viimane ahvisoo esindaja.
PEAINGEL GABRIEL: Me peame võtma Aabeli järglased oma kaitse alla. Ahvisugu ei tohi maa pealt kaduda. Armas Silla, sa pead oma vanemate kojast lahkuma, sest sa kannad oma kõhus viimase ahvi ihuvilja, kes on jäänud jumalaloomaks ning kes ei ole vägivallaga rüvetatud. Siit lõuna poole on rikas maa, mida hakatakse kutsuma ahvide järgi Ahvrikaks. Seal leiad sa endale uue kodu, kus tood ilmale selle, kes jätkab ahvisugu ning millestki ei saa sul puudus olema.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Inimesed pärinevad ikkagi ahvisoost. Ka Silla, ahvisoo jätkaja on inimene. Kuidas saate te inimesed ja ahvid lahus hoida?
PEAINGEL GABRIEL: Õige märkus, vend Lucifer. Sellepärast pead sa peale sünnitamist, kui oled ilmale toonud mees- ja naisahvi ehk uue Aadama ja Eeva, ahvid vabaks laskma, et nad edaspidi inimestest sõltumata oma elu korraldaksid.
INIMENE SILLA: Kuidas saaksin ma loobuda omaenese ja armastatud Aabeli lastest? Ma jään nende juurde.
PEAINGEL MIKAEL: Selline on paraku Jumala tahe. Sa pead oma lapsed, ahvid, hoidma eemale vägivallast ning inimestest, kelle läbi vägivald tuli maa peale. Ahvid inimesi ei tapa, kuid inimeste eest vajavad ahvid kaitset küll. Ahvrikas on ruumi nii inimeste kui ahvide jaoks.
PEAINGEL RAFAEL: Inimesed ja ahvid saavad elama rahumeeles, kui nad teineteisega kokku ei puutu. Vastasel korral hakkavad inimesed ahve taga kiusama, pidama neid vangistuses aedikutes, mida hakatakse loomaaedadeks kutsuma ning sunnivad enese heaks töötama.
PEAINGEL GABRIEL: Inimesed jäävad elama hea ja kurja vahelises heitluses, nad võivad kalduda ühele või teisele poole. Aga kui hea saavutab Maa peal lõpliku võidu, annavad inimesed võimu ahvidele tagasi ja tunnistavad neid Jumala poolt määratud kalade, lindude, loomade ja roomajate valitsejaks.
PEAINGEL RAFAEL: Silla, kallis laps, asu kiiresti teele. Sa ei pea teemoona varuma, sest Ahvrikas pole puudust millestki ning Jumala silm valvab sinu üle ning kaitseb sind Saatana kiusatuste eest (Silla embab jumalagajätuks Aadat, Eevat, Aadamat ja ka Kaini, põlvitab inglite ees ja lahkub).
MADU TSEDUNG: Eks lähen minagi. Vaja mõned õpetused välja mõelda. Näiteks õpetus rassismusest, mis väidab, et inimesed on paremad kui ahvid. Inimesed vajavad seda.
PEAINGEL MIKAEL: Peatu madu! Sinu juurde me veel jõuame. Sina oled kõige kurja juur ja pattulangenud jumalaloom.
MADU TSEDUNG: Mina ei ole pattu teinud.
PEAINGEL MIKAEL: Kuid sa ässitad jumalaloomi libekeelselt patuteele. Karistuseks pead sa aeg-ajalt inimesena Maa peale pöörduma ning oma kurje õpetusi levitama, kuid sa pead alati ning igavesti karistatud saama ning ükski sinu õpetus ei jää au sisse. Sinu õpetused olgu ära neetud, suuremat karistust pole sulle vaja. Mine nüüd (madu Tsedung roomab minema).
LANGENUD INGEL LUCIFER: Kuid Jumal on asetanud Aadama valitsejaks jumalaloomade üle ja nüüd on Aadamast saanud inimene. Jumal ei saa oma sõna tagasi võtta. Inimene valitseb Maa peal.
PEAINGEL RAFAEL: Algselt on inimene ikkagi jumalaloom, ahv, kuid ta on patu läbi inimeseks saanud. Seepärast peab ta patust vabanema, et uuesti ahviks muutuda. Ta ei pea tegema muud, kui vabanema vägivallast, mis eristab ahvi inimesest. Aga see ei saa kerge olema.
INIMENE AADA: Mis saab Kainist?
PEAINGEL MIKAEL: Kain saab olema igavesti neetud ja põlatud. Tema põllumaa ei kanna enam vilja ning muutub kõrbeks. Kain ise peab lahkuma oma vanematekojast ning temast saab kodutu hulkur ning põgenik. Kus iganes ta inimesi kohtab, saab ta kividega eemale peletatud ning koertega taga aetud.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Kas ka tapetud? Siis on ju vägivaldki jumalik nähtus.
PEAINGEL GABRIEL: Kaini ei saa tappa, ta peab jääma Jumala kaitse alla.
PEAINGEL MIKAEL: Kain tappis ja hülgas sellega Jumala kaitse. Jumal ei ole kohustatud Kaini kaitsema.
PEAINGEL RAFAEL: Inimesed on Jumala kaitse all ainult siis, kui nad seda ise soovivad.
INIMENE KAIN: Ma soovin.
INIMENE AADA: Kas Jumal ei hüljanud ise mitte Kaini keeldudes vastu võtmast tema vaevaga kogutud põlluvilja? Ja jättis ta niiviisi patu meelevalda.
PEAINGEL MIKAEL: Jumal pani Kaini ustavuse proovile, ma arvan.
INIMENE KAIN: Ma ei pidanud ustavuseproovile vastu. Oma venna vere läbi hävitasin ahvisoo ja panin patu läbi alguse inimkonnale. Mu karistus on suurem, kui ma suudan kanda. Ma olen ära põlatud nii ahvide kui inimeste seas ja pean lahkuma Aadama ja Eeva kojast, maha jätma oma põllumaa, mida olen hoole ja armastusega pidanud ning hulkuma sihitult mööda Maa avarusi. Igaüks, kes mu üles leiab, võib mind tappa. Jumal on mu maha jätnud ja ma olen üksi ning kaitsetu. Kaitsetu nii hea kui kurja vastu.
PEAINGEL GABRIEL: Jumal peab kaitsema kurja vastu. Ka inimesi.
INIMENE AADAM: Kaini karistus on ränk. Ka mina ja Eeva tegime kord pattu ja meid kihutati Eedeni rohuaiast välja Maa peale patte lunastama. Sellest peale oleme palehigis Jumalat teeninud. Meile anti võimalus, aga meie esikpoeg on Jumala armust ilma jäetud.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Kainil on üks eelis, et siin Maa peal ellu jääda. Ta sai inimeseks ja inimene on midagi veel võimsamat kui ahv, sest ta ühendab endas nii jumaliku kui saatanliku, aga ahv on kõigest jumalaloom.
INIMENE EEVA: Meie Aadamaga jäime ka peale pattulangemist jumalaloomadeks. Isegi madu jäi.
PEAINGEL RAFAEL: Teil ei olnud veresüüd ja te ei muutunud kaaskondsetele ohtlikuks. Kaini juhtum on palju tõsisem.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Aabeli keha kuulub Saatanale, sest ta muutub põrmuks. Aabeli hing kuulub Jumalale ja on juba lennanud Paradiisi. Kas Kain kuulub Saatanale nii ihus kui hinges? Ja kui juba Kain, miks siis mitte kogu inimkond?
INIMENE AADAM: Me oleme püüdnud oma pattu lunastada, hoidunud kiusatustest, tundes head ja kurja, miks on siis Jumal meid maha jätnud?
PEAINGEL RAFAEL: Meie, inglid, ei saa siin otsustada. Inimene pole enam ainuüksi jumalik olend. Üks pool on temast head, kuid teine pool on halba. Saatanal on õigus poolele Kainist, kuid teine pool kuulub Jumalale. See on kui tuulehoog, mis kaldub kord ühele, kord teisele poole, sõltuvalt kuidas inimene puhub.
INIMENE AADA: Siis palun mina Jumalalt kaitset Kainile. Ma tahan temaga ühte heita nii heas kui kurjas ja kanda edasi inimsugu. Kui Jumal ei kaitse enam Kaini, siis kaitsen teda mina.
PEAINGEL GABRIEL: Ma usun Jumalasse, et ta ei jäta kedagi hukatusse, kellel on kasvõi piisk jumalalooma hinge sees. Sealt tuleb Keerub, ta sõnumeid toob Jumalalt (saabub Keerub).
KEERUB: Kuulake Jumala sõna! Ahv Kain tappis veresüü läbi oma venna ahv Aabeli ja sai seeläbi inimeseks, kes on ikkagi pooleldi jumalaloom. Sellepärast saab veresüü, mis pannakse toime Kaini vastu, seitsmekordselt kätte makstud. Jumal läkitab oma märgi, mis saab Kaini läbi inimkonnale antud, et ta kaitseks neid Saatana sepitsetud vägivalla vastu. Jumal käseb sul märki hoida ning hoidu selle eest, et märgi maha pesed, sest siis ei saa Jumal sind enam kaitsta (vajutab Kaini laubale märgi ja lahkub).
PEAINGEL RAFAEL: Jumal on oma otsuse teinud, on aeg meilgi asuda igapäevaste toimetuste juurde, sest Jumala kauneim kingitus jumalaloomadele, elu, kestab edasi.
LANGENUD INGEL LUCIFER: Täpselt nii, Jumal on oma otsuse teinud, vend Rafael, kuid see ei ole hea ja kurja vahelise võitluse ja ka võistluse lõpp. Võitlus ning võistlus hingede pärast käivad edasi. Kohtumiseni järgmises lahingus! (lahkub).
INIMENE KAIN: Pean minagi teele asuma ning maha jätma vanemate koja, sest pean pattu lunastama ilmas ringi hulkudes.
INIMENE AADA: Mina tulen sinuga kaasa, Kain ja jagan sinu kurbust ja sinu rõõmu. Ma sünnitan sulle lapsi, et kogu Maa oleks kaetud inimestega, kellele sina oled alguse pannud ja kõik need inimesed saavad valida hea ja kurja vahel, mida nad on patu läbi tundma õppinud.
PEAINGEL MIKAEL: Kuna mina olen Jumala mõõk Saatana nurjatuste teel, siis palun teil pidada meie ühist saladust. Me ei tohi kunagi öelda, et vägivald tegi ahvist inimese, sest seepeale pole vägivallal enam otsa ega äärt ja kõik Jumala loodu hävib. Me peame kuulutama, et töö tegi ahvist inimese, sest töö on positiivne ja edasiviiv jõud, mis arendab elu Jumalale meelepärases suunas (hakkab kostuma tugevnevat muusikat ja linnulaulu, inglid lendavad ära, Kain ja Aada jätavad Aadama ja Eevaga jumalaga).

(Eesriie)

Autor: R.W.Hamilton

A.D. 2003

Indrek Olmaru (20.01.1964-26.01.2019)

See, mis on tehtud, see jääb. Mälestame Indrekut, selle blogi ühte autorit …

18. detsembril 2016 kirjutas Indrek:

Ärkasin öösel ühtäkki üles. Uni oli kadunud. Vähkresin rahutult, proovisin uuesti uinuda, aga see ei õnnestunud. Paar tundi voodikriuksutamist, siis tõusin üles. Tundus mõttetu veel teha sama. Uni oli kogu maailmast otsa saanud.   Kirjutuslaua taga mõtlesin, et millal suri minu isa. Mul ei ole temast palju rääkida, sest isa oli ükskõikne mees, kes jagas harva õpetussõnu. See vähene, mis temaga seoses spontaanselt meenub, seostub paljude meeldesüüvinud olukordadega looduses. Me käisime matkamas, mustikal, kalal, seenel. Meenutuste lõng hakkab jooksma ja toob varjust asju esile. Mõtlesin, et tegelikult isa ei olnud ükskõikne, nagu alguses arvasin, vaid pigem sissepoole pööratud. Pärastsõjaaegse teatrimehena ei näidanud ta tundeid välja mujal kui teatrilaval. Professionaalne suhtumine. Ta suri 53 aastasena ja varsti tiksub ka minul sama tähtaeg. Mingi matemaatilise vaimustuse ajendil otsustasin kokku arvutada tema elatud päevade arvu, et saada teada, millal minul sama päevade arv täpselt täis saab. Sain kokku 19 629 päeva. Pärast sama arvu päevade möödumist olen  oma isa elu üle elanud. Elu, mille lahutamatuks koostisosaks ma olin. Mis hetk see on? Ma ei tea, aga sellest hetkest alates pean lisaks oma elule elama isa elu pikemaks, kes geenidena minus edasi elab. …

Üks üllatav moment oli noorema pojaga, kes kogemata eksis sõna “isa” kasutamisel ja ütles selle asemel 2 s-iga, peaaegu nagu kõigevägevam.
Olen ka mõtelnud, et eesti Taara on minule palju mõistetavam (tähenduses siis universumi pakend) kui inimesekujuline olend, kes on inimesesarnane. Ka arvuti ja auto on inimesesarnased.
Kõigevägevam võib samas olla ka kõige väiksem ehk praeguste teadmiste kohaselt midagi kvandisarnast. See näitabki intellektuaalse elemendi viletsust, et kõik muutub nagu teadus. Selles mõttes on muutumise vastu võitlemine (buddha) nagu samm õiges suunas. Kui muutumist järjepidevusena käsitleda (evolutsioon), siis jällegi puudub nagu motiiv lahinguks.

Kokku tuli päevi, kui matemaatika alt ei vea, siis 20 094.

Tere-tere!

Üks mees nägi unes taevalikku õiglust,
mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad,
üks mees nägi unes taevalikku õiglust,
ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale.

Lõpuks on ainult, kõik ainult enesemüümine,
turul me oleme vennad ja õed.
Tükk haaval, jupp haaval,
päev haaval, tund haaval
üksteisel müüme omad usud ja tõed.

Üks mees nägi unes taevalikku õiglust,
mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad,
üks naine nägi unes taevalikku armastust,
ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale.

Üks naine nägi unes taevalikku armastust
ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale,
hakkas seda kuulutama sellest päevast peale.

Welcome to WordPress.com. This is your first post. Edit or delete it and start blogging!